Pilt on illustratiivne. Foto: AFP / Scanpix
Spordiblogi
2. oktoober 2015, 15:19

Mart Treial | Tissidest (9)

Lubage mul ebaprofessionaalselt eeldada, et enam kui pooled Teist, head klikkijad, poleks seda sõrmeliigutust teinud, kui pealkiri ei hõlmaks säärast meelitavat sõna. Labane trikk? Võib-olla. Kaval? Kindlasti.

Klikimeedias on asjad lihtsad nagu valimistel. Poliitikud (ajakirjanikud) pingutavad endal naba paigast, et valija (lugeja) häält (klikki) saada, kuid lõpuks võidab ikka Edgar Savisaar (kollane uudis).

Võrdleme selgituseks mõnd Õhtulehe spordiveebis avaldatud artiklit. Täpsemalt klikkide arvu ehk nüanssi, millest on online-meedias saanud seoses reklaamimüügiga peamine indikaator skaalal hea-halb uudis.

Võtame järgneva vaatluse aluseks 28.09. ilmunud artikli „KAHJU! Mihkel Aksalu ja SJK ei suutnud esikohta tagasi napsata", mis sai x klikki (tööleping ei luba mul täpseid arve avaldada, aga asja tuuma suudavad matemaatikatunnist hästi tuttavad x-id suurepäraselt edasi anda). Täiesti klassikaline tulemusuudis Eesti vutikoondise esiväravavahi Soome liiga mängust. Liiatigi polnud see suvaline mäng, vaid kaalul on põhjanaabrite meistritiitel. Jalgpall, Eesti parim väravavaht (lähtuvalt koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni valikutest), välisriigi meistritiitel – võiks ju rahvast huvitada...

Huvitaski, natuke. Kaheksa korda rohkem tähelepanu (ehk 8x klikki) teenis sama päeva hommikul ilmunud rõõmusõnum „Anett Kontaveit tõusis maailma edetabelis 90. kohale!". Kontaveit müüb - kena neiu ja äärmiselt tubli sportlane -, see pole üllatus. Aga ka meie naiste tennise esireket peab ruumi tegema, kui lavale astuvad tõelised klikimagnetid, nagu „LIIGA SUURED RINNAD: MMA võitleja pidi vahetama kaalukategooriat" (86x klikki, avaldatud 28.09.) või „VIDEO | David Beckham avaldas oma poja kohta jahmatava tõe" (192x klikki, 20.09.). Viimaste näidete sisu kirjeldada oleks vahest liig.

Küsivad nii sõbrad-tuttavad, kui minu jaoks võõrad lugejad-spordihuvilised, miks säärast jama on vaja üldse toota? Mis pistmist on Cristiano Ronaldo kallimal või Andy Murray koeral spordiga? Õige vastus on, et polegi. Ometi möödub harva päevi, mil Õhtuleht ja niisamuti head kolleegid Postimehe ning Delfi sporditoimetustest ühtki nii-öelda kõmu-uudist ei avaldaks. Miks ometi? Kas tõsisele spordile siis tõesti enam ruumi ei jagu?

Jagub. Ja mitte vähe. Näiteks motokrossikoondise kõrge 4. koht Rahvuste krossil teenis 12x klikki. Pikamaatriatleedi Kirill Kotšegarovi triumf USAs täispikal triatlonil 13x vajutust. Ent ülaltoodud pisteline valik klikiarvudest peaks olema ammendav vastus küsimusele „miks?". Ajakirjandus on äri, mitte ühiskonna valvekoer. See tehti mulle kui ka teistele Tartu Ülikooli ajakirjandustudengitele üpris õpingute alguses selgeks. Ning edukas äri arvestab tarbija soovidega ehk pakub seda, mille järele on nõudlus.

Teisisõnu, nii kaua kuni leidub sihtgrupp, keda erutab enam hokiässa magatanud noorukene või Beckhami poeg kui sulgpallur Raul Musta turniirivõit või Konstantin Vassiljevi käekäik Poolas, on ajakirjaniku kohus oma lugeja soovidega arvestada ja neile vastu tulla. Nagu teenindavas sektoris öeldakse, klient on kuningas.

Head spordihuvilised, ärge arvake, et ma kirjutan meelsamini Ronaldo kallimast kui olümpiapurjetajast Karl-Martin Rammost või hiljuti MMilt pronksi võitnud maadlejast Epp Mäest. Ei, kindlasti mitte, lihtsalt rumal oleks sinisilmselt arvudest mööda vaadata ja taguda rauda, mis ammu jahtunud.

Lõpetuseks kodune ülesanne kõigile kaasamõtlejatele: milline (sisuga natukenegi haakuv) pealkiri oleks seda teksti veel paremini müünud?