Jalgpall

Saskia Alusalu - Eesti meister jalgpallis, maailma kümnes kiiruisutamises (17)

Siim Kera, Jalka, 4. oktoober 2015, 08:01
Kiiruisutaja Saskia Alusalu. Christoffer Rukke
Õhtuleht avaldab Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ajakirjan Jalka oktoobrikuu numbris ilmunud artikli.

Tuleb tõdeda, et Raio Piiroja pole ainuke Eesti sportlane, kellele meeldib nii Norra, jalgpall kui talisport! Peale tema saab kõigi kolme märksõna ette linnukese teha Maarjamaa parim kiiruisutaja Saskia Alusalu, kel seljataga mõnigi vutiaasta.

Samal teemal

Norras asuvas Hamari uisuhallis noppisid 1994. aasta Lillehammeri olümpiamängudel medaleid maailma vingemad kiiruisutajad. Praegu treenib sealsamas oma liikumist kärmemaks Adavere neiu Saskia Alusalu (21), kes alates juunist viikingitemaale elama ning Norges Skoyteakademisse (Norra uisuakadeemia – toim.) harjutama asus. Tänavusel MMil kümnenda koha saanud talendika atleedi minevikust leiab ka Eesti meistritiitli jalgpallis! Nimelt triumfeeris ta viis aastat tagasi Põltsamaa Tervise B-klassi tüdrukute ridades. Vutti tagus Alusalu üsna proosalisel põhjusel – nimelt oli tema kiiruisutamistreener Väino Treiman ka jalgpallijuhendaja.

"Mina treenisin kiiruisu jaoks, aga kuna vahel jäi jalgpallivõistlustel tüdrukuid puudu, siis käisin võistlustel aitamas," jutustab jääsportlane, kuidas ta aastatel 2008–2011 meistrivõistluste muruplatsile sattus. "Ma jalgpalliga väga osav ei olnud, aga mul oli võhma, vähemalt sain teisi segada, mis oli mulle oluliselt raskem. Lasin end teistel õpetada, teised said öelda, kuhu minema ja mida tegema pean."

Kindlat positsiooni tulevikulootusel ei olnud, ta mängis seal, kust keegi puudu oli. Kui ma uurin minuga kahe trenni vahel vestlevalt Alusalult, kas tal ei tulnud kordagi mõttesse liurauad putsade vastu vahetada, kostab vastuseks enesekindel "ei".

"Põhikooli ajal sai palju asju proovitud, ühe spordiala tegemine muutub noorele vaimselt nüriks ja sellest väsib," arvab andekas atleet. "Kui proovida erinevaid spordialasid, siis tekib liikumise vastu armastus."

Esimest korda tõmbas ta tritsud alla kaheaastaselt. Isa viis ja uisutamisest oli asi kaugel, aga neiu enda sõnul toona "äkki mingi jäätunnetus juba tekkis". Kui Alusalu üheksa aastat tagasi treenimisega alustas, oli kiiruisutamine Eestis täiesti marginaalne ala. Tänu Väino Treimani hullumeelsele entusiasmile on varjusurmast tõustud ning vähemalt on olemas teoreetiline võimalus uute Ants Antsonite esilekerkimiseks. Maailma kümnendaks on Alusalu viinud ränk pühendumus ja julged valikud.

"Kui Väino tegi ringraja, siis alguses võisteldi iluuiskudega, kuigi eesmärk oli ikka kõige kiirem olla," muigab ta ala vaevalisest taassünnist jutustades. "Kui teistele räägin, alati naeravad!"

Teiste all mõtleb Alusalu suurematest uisumaadest pärit sportlasi. Juba 17aastaselt pühkis tütarlaps kodumaa tolmu jalgelt ning siirdus Saksamaale Inzelli akadeemiasse. Elades Kesk-Euroopas lõpetas ta Põltsamaa ühisgümnaasiumi muide hõbemedaliga!

Kui naistejalgpallis on eurode vähesus võrreldes meestega teada-tuntud probleem, siis Alusalu usub, et kiiruisutamises sugude vahel lõhesid ei ole.

"Ma loodan, et see nii ei ole (et naistel on raskem sponsoreid leida – toim.)," sõnab nooruspõlves viiuliga sina peal olnud atleet. "Eesti spordis on igal alal sama probleem, et ei ole piisavalt finantse. Minule on igasugune raha küsimine ja toetajate otsimine väga ebameeldiv tegevus. See on viimane asi, millega ma tegeleda tahan, aga olen aru saanud, et paratamatult on see vähemalt Eesti spordi osa. Mida rohkem ma sporti teen, seda rohkem saan aru, et spordis läbi löömine ei tähenda ainult trenni tegemist ja võistlemist, vaid peab ka kõige muuga tegelema."

Tüdrukuid utsitab ta julgelt jalgpalli taguma. Eelarvamused ja hirmud tuleb unustada nii noortel kui vanematel. Kõik peaksid järgima oma kutsumust ning tegelema sellega, mis naudingut pakub.

"Kui mu jalad jalka mängimisest sinised olid ja koju läksin, siis mu emale see küll ei meeldinud, aga see oli rohkem selline tögamine ja emainstinkt," meenutab Alusalu, kes uueks uisuhooajaks kindlaid eesmärke välja käia ei taha. Sihiks on areng. "Kiiruisutamine tundub mulle ohutu, kuigi paljud on küsinud, kas ma teen nalja. Aga iga spordiala tundub ohutu, kui see sulle meeldib ja sa selle ees hirmu ei tunne. Paljud kardavad lennukiga sõita, sest nad ei saa midagi teha. Miks peaks mina hirmu tundma, kui ma tunnen, et kõik on minu kontrolli all?"

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee