Tõlk Omar: "Eestlased, palun aidake mind! Ma ei tea, kui kaua mul õnnestub siin elus püsida." (119)

Kas mäletate tõlk Omari, kes oli Eesti sõduritele Afgnaistanis abiks? Kui meie väed sealt 2014. aastal lahkusid, soovis Omar Eestilt asüüli, mida talle toona aga ei antud.

"Teie peaminister jättis siis juhtumi lahtiseks ja lubas seda kunagi edasi arutada," räägib Omar, kes elab endiselt Afganistanis ja kardab oma elu pärast, sest tegi koostööd NATO vägedega. "Mu elu on täielikus ohus. Eestlased palun aidake mind!" palub ta,
et Eesti Vabariigi valitsus muudaks tema osas meelt. Ta on kursis sellega, et Eesti aktsepteerib täna põgenikke ka Afganistanist ja ei mõista miks mitte vastu võtta ka teda.

Peaminsiter Rõivas märkis mõned nädalad tagasi Maalehe intervjuus tõlk Omari nime ja väitis, et noormees on elus ja terve ning õpib Indias. Ka MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson väitis Õhtulehele, et tõlk Omari elu ei ole ohus ja ta jätkab õpinguid India ülikoolis.

Õhtuleht otsis Omari üles ja sai teada, et Eesti sõdureid aidanud tõlk on tagasi Kabulis ja palub eestlastelt abi. Ta elab enda sõnul surmahirmus, kuna tegi NATO vägedega koostööd ja kardab nüüd äärmuslaste kättemaksu. Omar palub Eestilt endiselt asüüli ja ei mõista, miks aktsepteerib Eesti riik põgenikke Afganistanist, kuid ei anna mehele, kes tegi Eesti sõduritega koostööd, võimalust siin elada.

Peaminister Rõivas väitis hiljuti, et sa oled Indias. Kas see vastab tõele?

Ma õppisin kolm aastat Indias, kuna Eesti ei andnud mulle pärast 2012. aastal lõpetatud koostööd asüüli ja mul ei olnud turvaline Afganistanis olla. India andis mulle võimaluse seal õppida. Kuna mu majanduslik seis oli väga halb ja mu ema haigestus raskelt, olin sunnitud tagasi Afganistani tulema. Mu emal oli infarkt ja ta oli suremas. Seetõttu sõitsin tagasi Afganistani, et oma perele siin toeks olla. Olukord Kabulis on väga ohtlik. Alles kümme päeva tagasi toimus mu kodu lähedal automaatidega tulistamine ja üle kümne inimese lasti maha.

MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson väitis samuti Õhtulehele, et oled Indias. Oled sa temaga ühenduses olnud?

Jah, härra Janson võttis läbi ühe teise inimese minuga ühendust ja ütles, et ta tegi minu aitamiseks suvel Eestis korjanduse. Eestis oli olnud kampaania, mille kaudu kutsuti inimesi üles tegema annetusi, et mind aidata. Ma olen selle eest tohutult tänulik, sest peale eestlaste pole mul mingit lootust. Härra Janson ütles, et minu jaoks oli kogutud 235 eurot ja nad olid selle saatnud minu India kontole. Kuna ma olen Afganistanis, siis ma ei saa hetkel kontrollida, kas Jansoni jutt vastab tõele või mitte. Ma pean minema Delhisse ja alles seal ma saan näha, kas see raha kanti mulle.

Kabulist Delhisse ei ole ju üldse kerge minna?

Ei ole küll jah. See maksab kuskil 150 dollarit sõit sinna lennukiga ja siis ma pean sealt ju ka tagasi tulema.

Niiet see raha kulub Sul põhimõtteliselt ära, et sinna sellele järgi sõita ja tagasi koju tulla?

Jah, nii see oleks. Praegu mul ei ole mõtet tagasi minna sinna, sest mul pole raha, et seal olla ega edasi õppida. Minu ainus soov on tulla Eestisse õppima ja teid endiselt aidata. Ma oleksin nõus ükskõik mida tegema. Ülekõige soovin ma majandusõpinguid jätkata Eestis, sest õppisin sama asja ka Delhis. Härra Janson ütles, et ta tegi kõik võimaliku, et mind aidata aga kahjuks ei olnud see võimalik. Ma palun, et Eesti muudak oma meelt ja arvestaksite minuga. Ma aitasin Eesti sõdureid siin nii palju kui ma suutsin. Ma lootsin, et Afganistanis läheb paremaks, aga seda ei ole juhtunud. Olukord siin Kabulis on endiselt väga masendav.

Kohtusin Budapestis afgaanidest põgenikega. Miks sa ei võta ette põgenike retke Euroopasse nagu teised sinu kaasmaalased?

Ka mina olen kuulnud, et paljud lahkuvad Afganistanist, et paremat elu Euroopas otsida. Eriti tahetakse minna Saksamaale. Samas need, kes saavad selle retke ette võtta on rikkad inimesed. Mul ei ole seda raha. Mu isa on endine farmer ja mu ema töötas enne haiglas, kuid pärast rasket haigust ta tööl enam käia ei saa. Täna on mu isa vana ja ema on praktiliselt voodihaige. Mul on ka väike vend. Mul ei ole raha ja võimalusi, et seda põgenike teekonda ette võtta. Ainult majanduslikult kundlustatud inimesed saavad siit Euroopasse minna. Ma pean otsima teisi teid.

Mida sa silmas pead? Kas põgenike retk ei ole tasuta kõigile?

Ei, kindlasti mitte. Lahkuda saavad siit ainult majanduslikult kindlustatud inimesed, kellel on selleks raha. Vaesed jäävad kõik siia. Mina ja mu pere oleme samuti väga vaesed.

Palun selgita. Milleks on raha vaja?

Et maksta smuggleritele. Nendele, kes vahendavad põgenike reisi Euroopasse. See maksab tuhandeid eurosid. Minul ei ole selleks raha. Minu ainus võimalus on legaalselt ajada oma viisat ja loota, et eestlased aitavad mind.

Räägi natuke oma tööst Eesti sõduritega. Missugust tööd sa tegid?

Olid erinevad operatsioonid. Ma tõlkisin ja olin vahendajaks. Viisin inimesi kokku ka vastaspoole tegemistega. Ma tegin kõik selleks, et Eesti sõdureid aidata ja eestlased olid väga toredad inimesed. Ausad ja heatahtlikud ning ma sain nendega suurepäraselt läbi. Ma võisin neid kutsuda oma sõpradeks. Sellepärast ma tahangi Eestisse tulla, sest ma tean, et ma saan eestlastega läbi. Mul ei olnud nendega mingit probleemi.

Urmas Paet ütles mulle, et sa said Afganistani mõistes väga kõrget palka oma töö eest ja teadsid, millega end seod? Arvestasid ka ohtliku olukorraga, mis võib hiljem tulla?

Ma olin väga noor kui selle tööga alustasin - 18 aastaselt. Ma kindlasti ei kujutanud ette, et olukord Kabulis ei parane ja tegin seda tööd selle nimel, et kui väed lahkuvad on olukord siin turvaline. Ma ei kujutanud ette, et see kõik jätkub ja mu elu on ka kolm aastat hiljem ikka veel nii suures ohus. Et leidub inimesi, kes tahavad mulle NATOga koostöö eest kätte maksta. Elu Kabulis on väga halb ja seetõttu inimesed siit ka massiliselt lahkuvad. Olukord ei ole paranenud.

Tavaliselt oli mu kuupalk kuskil 600 dollarit, aga kui olid erioperatsioonid ja ohtlikumad olukorrad, siis sain mõni kuu ka 900 dollarit. Ma olen selle eest väga tänulik, sest keskmiselt saab siin Afganistanis inimene kuus kuskil 100 dollarit. Ma kogusin raha ja selle eest läksingi Indiasse õppima ja aitasin oma perekonda. Täna, kolm aastat hiljem, mul pole enam järel sellest midagi.

Sul on arvuti, mille kaudu seda vestlust peame. Kas selle ostsid samuti teenistuse eest, mille said eestlastega koos teenides?

Ei, selle arvuti andis mulle üks Eesti sõdur kingituseks. Olen selle eest talle tohutult tänulik. Mul on raske selgitada kui tänulik ma olen, et sain eestlastega koos teenida. Nad olid minu vastu väga toredad ja head.

Urmas Paet ütles, et otsus sulle mitte asüüli anda ei olnud ainult tema kui endise välisministri oma. Eesti kodakondus ja migratsiooniamet otsustas nii ning ta soovitab sul nendega uuesti ühendust võtta. Kas oled seda teinud?

Ma olen absoluutselt proovinud kõike, aga millegipärast mulle ei anta asüüli ega viisat ega võimalust kasvõi ajutiselt seal õppida. Mul on raske sellest aru saada, sest Eesti aktsepteerib põgenikke, kes tulevad läbi Euroopa. kuidas mina neist erinen. Ma lihtsalt soovin tulla Eestisse legaalselt ja paberitega. Ma väga tahan seal elada.

Seoses põgenikega oleksid sa nõus tulema appi siia neid tõlkima ja jätkama tööd, mida sa tegid varem koos eestlastega?

Loomulikult ma olen nõus eestlasi aitama ja tegema ükskõik mida te soovite. Ma lihtsalt ei näe siin tulevikku ja ma ei tea kaua mul õnnestub siin elus püsida enne kui mulle tullakse kätte maksma. Mu emal on olnud juba kaks infarkti varem ja ta muretseb minu heaolu pärast. Kui ma olin indias käisid inimesed mind siin otsimas. Mu isa oli kohutavalt mures. Ma palun eestlased, et te aitaksite mind. See on mu ainus võimalus. Ma ei tea kui kaua mul õnnestub siin elus püsida.

Hansol on Omarist tähtsamaid asju millega tegeleda

Võtsin ühendust ka kaitseminister Hannes Hansoga ja küsis tema arvamust seoses tõlk Omariga. Paar aastat tagasi kirjutas Hanso Delfis artikli, milles nentis, et Omarile asüüli andmine võrduks Eestlaste missioni läbikukkumisega Afganistanis. Küsisime, kas Hanso oleks nõus põgenike sündmuste valguses Omari juhtumit täna kommenteerima. Kaitseministri nõunik Sandra Kamilova võttis meiega ühendust ja ütles, et minister Hansol on hetkel muid prioriteete, millega tegeleda ja Omari juhtumit ei kommenteeri. Mõni aeg hiljem saatis Kamilova e-kirja. Lisaküsimustele jättis minister ja ta nõunik vastamata.

Kahjuks ei ole võimalik kaitseminister Hannes Hansol anda intervjuud soovitud teemal. Hetkel on ministri kalender väga täis ning ministril on laual palju olulisi teemasid, millega on vaja tegeleda. Tõlk Omari juhtum on tõepoolest kahetsusväärne, kuid sooviksime viidata sellele, et Omari Eestisse mitte lubada oli Eesti riigiasutuste ühine konsensuslik otsus, mis tugines varjupaiga andmise rahvusvahelisele tavale, Eesti riigi julgeoleku ning isiku turvalisuse hindamisele antud ajahetkel. Varjupaiga andmiseks puudus seaduslik alus.

"Omar teadis, mis tööd ta tegi ja et see oli ohtlik!"

Endine välisminister Urmas Paet, kes toetas 2012. aastal otsust Omarile mitte asüüli pakkuda täna oma meelt ei muuda

"Ma olen väsinud sellest jutust, mida Omar räägib justkui oleksin mina olnud ainus inimene, kes otsustas talle mitte asüüli anda. Ükski minister ei saa selliseid asju üksinda otsustada. Omar teadis täpselt, mis tööd ta tegi ja kui ohtlik see oli. Omarile maksti kümme korda kõrgemat palka kui inimesed Afganistanis tavaliselt said. Ta oli täiskasvanud inimene ja ta teadis, kui ohtlikku tööd ta tegi. Ta võib pöörduda uuesti Kodakondsus- ja migratsiooniameti poole ja uuesti viisat taotleda. See ei ole minu pädevuses."

Politsei ja Piirivalve ameti sõnul saab Omari küsimusega tegeleda mitte Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, vaid ainult välisministeerium ja Omar saab Eestilt varjupaika taotleda ainult Eestis olles.

Endine kaitseminister Urmas Reinsalu jääb oma otsusele kindlaks: Omar ei saa Eestisse

"Kui Omari teema oli aktuaalne, siis kaalusime seda otsust sügavalt. Tol hetkel leidsime, et Omarile ei saa asüüli anda, kuna see pole meie seadustega kooskôlas. Selleks, et Eestilt varjupaika paluda- peab olema inimene siin koha peal. Me ei saa teha erandit ühele Kabuli elanukule ja teda eelistada teistele. See läheb vastuollu kohu meie immigratsiooni poliitikaga. Ma loodan, et Omaril läheb hästi."