Merili Luuk 8. oktoober 2015 07:00
Üheksa tundi ujud, pedaalid ja jooksed. Ning viimased 100 meetrit kannatad – selline oli triatleet Kirill Kotšegarovi seiklus Chattanooga Ironmanil, sest võit tuli alles lõpusirgel. "Mida rohkem kannatad, seda parem pärast on. Olen kui endorfiinisõltlane, see tekitab kehas hea tunde."

Üheksa tundi ujud, pedaalid ja jooksed. Ning viimased 100 meetrit kannatad – selline oli triatleet Kirill Kotšegarovi seiklus Chattanooga Ironmanil, sest võit tuli alles lõpusirgel. "Mida rohkem kannatad, seda parem pärast on. Olen kui endorfiinisõltlane, see tekitab kehas hea tunde."

29aastane sportlane ilutses ka järgmisel päeval kohaliku ajalehe esikaanel, kuigi sel ajal, mil leht trükki läks, viimased triatleedid veel lõpetasid.

"Mõtled küll, et üheksa tundi on hirmus aeg, aga Chattanoogas on traditsioon, et võitja tuleb viimastele medaleid jagama. Jõudsin selle aja jooksul kaks korda süüa, pesta, filmi vaadata ning ringi jalutada. Tagumiste sportlaste kannatuste kõrval on meie 8-9 tundi ikka köki-möki. Südaööl oli melu kirjeldamatu, finišis täielik pidu," meenutab Kotšegarov. Tema ise šampusepudeleid avama ei hakanud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon