Võrkpalliliidu peasekretär uue rahastamismudeliga Eesti-Läti-Leedu ühisliigast: mida paremini sari toimib, seda tugevam on Eesti koondise tagala

Eesti Võrkpalli Liidu peasekretäri Tarvi Pürni sõnul pidas liiga potentsiaalsete nimisponsoritega küll läbirääkimisi, kuid lõpuks otsustati, et ühisrahastuse kasutamine on võistlusele kasulikum. "Baltikumis on ettevõtteid, mis liigat nimisponsorina toetada võiks, aga küsimus on selles, kuidas see nende turunduspõhimõtetega kokku läheb ja kus firmad üldse end turundada tahavad," lausus Pürn, lisades, et kuigi toetuste osas langeb põhirõhk eraisikutele, võivad ka ettevõtted ühisliigasse panustada. Nimisponsori positsioon on lihtsalt eraisikute kanda.

Sel hooajal on liikmemaksuks 1000 eurot ning igat abiandjat ootavad mitmed präänikud, näiteks liiga kujundusega polosärk, kõikidele mängudele pääsme tagav kuldkaart ning läbipaistev raport selle kohta, kuidas toetussummasid kasutatud on. Teiste seas on juba õla alla pannud suurärimees Urmas Sõõruma ning pikaaegne Eesti vollekoondislane Raimo Pajusalu. 

Võrkpalliliit loodab, et Eesti volle 100. juubeliks ehk hooajaks 2018/19 võiks toetajaid olla 100. "Baltikumi peale võiksime sel hooajal sajani jõuda, nelja aasta pärast võiks neid toetajaid aga igas riigis olla 100. Eestis on eesmärk sel hooajal jõuda 50ni ja iga aasta seda numbrit minimaalselt kümne võrra tõsta. Praegu on Maarjamaal õla alla panijaid vähemalt 25 ning olen saanud mitu kõnet, kus uuritakse, mida see projekt endast täpsemalt kujutab," rääkis peasekretär. Palju Saja liiga toetajaid Lätis ja Leedus on, ei osanud Pürn öelda.

Hästi toimiv ühisliiga on Eestile väga tähtis, kuna on tihedalt seotud rahvusmeeskonna arenguga. Mida paremini võistlus toimib, seda tugevam on koondise tagala, arvas mees.

Kuivõrd optimistlik aga Pürn on, et Eesti võrkpalli 100. juubeliks ümmargune number toetajaid kokku saadakse? "Kui suudame sõnumi viia neile, kes on valmis liigat sellisel kujul toetama, siis on optimismiks põhjust. Eraisiku jaoks pole ju tähtis, kas tema nimi kirjutatakse suurelt seinale või mitte. Nad toetavad, sest võrkpall meeldib neile. Sponsor tahab aga pildis olla täna ja praegu ning mida suuremalt, seda parem."

Võrkpalli ühisliiga korralduskuludeks läheb ühel hooajal minimaalselt 50 000 eurot, kuid et liiga oleks hea ja arenemisvõimeline, on rahalises mõttes taevas piiriks. Korralduslikult on suurimaks kuluartikliks teleülekannete tagamine, millele lisanduvad väiksemad kulud nagu transport ja kohtunike tasud. "Soovime võistkondadele luua võimalikult soodsa keskkonna, kus nad saaksid keskenduda oma meeskonna arendamisele," lisas Pürn.

Kuidas Saja liiga toetajaks saada loe lähemalt SIIT.