Olümpiavõitja puhaku rahus, aga painama jääb küsimus, miks ta kordagi ei läinud Adaverre, kus korraldati tema võidu auks kiiruisutamise võistlusi. Mis häda vaevab ikkagi suurt osa eesti inimesi, et nad omavahel läbi ei saa ja suurtest saavutustest ei oska rõõmu tunda või siis neid ära lörtsivad, peenrahaks vahetavad
"filmidiivalt" oleks oodanud kombekamat käitumist, tiirles kirstu kõrval, nagu otsides , milline kaamera parajasti võtab, et ikka peale jääda... Kui Din Readist kuskil juttu, on diiva jälle oma suure armulooga kohal - ja sinna ta sobib ka. Täna oli siiski teise perekonna leinapäev...Kaastunne!
Perekonnal nagu näha ei olnud selle vastu midagi. Ausalt öeldes matus on matus, mitte mehe jagamise koht. Kõik tulid hüvasti jätma, mitte jaotama meest. Mis seal enam jaotada, surnud ju? Ära ole nii väiklane! On olukordi, kus sinu väiklased ja isekad mured ei maksa punast krossigi.
Olümpiakomitee presidendil Neinar Selil oli ilmselt olulisemat teha kui olümpiavõitjat mälestada. Smigunil ja Veerpalul poleks praegusel hetkel sobinudki tulla, kuigi kirjade järgi on nad olümpiavõitjad edasi.
KOMMENTAARID (11)