Teisipäevasel Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel palus Prantsuse kaitseminister Jean-Yves Le Drian abi teistelt liikmesriikidelt toetamaks Prantsusmaad võitluses ISILi vastu. Prantsuse kaitseministri palve tugines Euroopa Liidu Lissaboni leppe 42.7 artiklile. Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Federica Mogherini pidas artikli üleskutsumist võimalikuks, kuid ütles, et detailid, mida see täpselt tähendab, vajavad veel läbitöötamist.
Peale Euroopa partnerite loodab Prantsusmaa Ameerika ja Venemaa abile. Hollande on kohtunud Ameerika välisministri John Kerryga ning lähiajal on plaanis kohtumised Ameerika presidendi Barack Obama ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Prantsusmaa loodab moodustada ühise koalitsiooni. Ometi ei tähenda see, et Süüria tulevik oleks otsustatud ja Bashar al-Assad võitnud. Laupäeval Viinis peetud Süüria tuleviku teemalisel kohtumisel Iraani, Saudi Araabia ja Venemaa esindajatega jäi Kerry kindlaks varasemale seisukohale, et Assad peab lahkuma.
Islamiriigi suunamuutus
Prantsusmaa on juba intensiivistanud rünnakuid ISILi pealinna Raqqa pihta. Sellegipoolest ei ole õhurünnakud piisavad, et muuta situatsiooni. ISILi hävitamiseks on vaja saata kohapeale sõdurid – idee, mis on ebapopulaarne nii Ameerika kui ka Euroopa avalikkuse silmis. Sõjaline sekkumine omakorda eeldab, et on olemas visioon ja vahendid ehitada Islamiriigi väljatõrjumise järel Süürias üles toimiv riik.
Praegu pole meil partnereid, kellel oleks Süürias piisavalt poliitilist kapitali, et sõjalise edu järel juhtida sealset rahuprotsessi või ehitada üles toimiv riigikord. Mõõdukad mässulised, kes on jagunenud üle 7000 eri rühmituse vahel, on alustuseks tarvis koondada ühise struktuuri alla. Viini läbirääkimistel seati eesmärgiks jõuda rahukõnelustega lõpule 18 kuu jooksul, mis praegusi olusid arvesse võttes on ilmselgelt liiga optimistlik.
Terrorirünnakud Pariisis ja Beirutis annavad märku Islamiriigi suuna muutusest. Seni on organisatsiooni tegevus olnud suunatud oma riigi ülesehitusele ja terrorirünnakud Euroopas on olnud pigem üksikute huntide omaalgatuslik tegevus. Pariisi rünnakud plaaniti Hollande'i sõnul Süürias, organiseeriti Belgias ja viidi ellu kohalike kaasabil Prantsusmaa territooriumil. Islamiriik on kannatanud viimasel ajal palju Ameerika ja ka Venemaa õhurünnakute all.
Nende laienemisele on edukalt pandud piir. Edasine laienemine oleks raske ka pommirünnakuteta, sest kohalikul tasandil tulevad uutel territooriumitel ette vastased, kes kaitsevad oma kodu – Süüria loodeosas valitsusväed, põhjas kurdid, Iraagis šiiidid, kes takistavad nende tungimist Bagdadi. Islamiriik on pidanud taluma kaotusi ja terrorirünnakute korraldamine Euroopas võimaldab neil endale tõmmata meedia tähelepanu ja taaskehtestada ennast kõige julmema ja võikama terroriorganisatsioonina.
Kuni pole selget visiooni, kuidas ja mis eesmärgil Süürias sekkuda, on tarvis keskenduda sisejulgeoleku kindlustamisele. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa on teavitanud, et nad suurendavad inimeste arvu, kes tagavad sisejulgeolekut. Hollande tahab Prantsusmaal eriolukorda hoida kolm järgmist kuud, sest see hõlbustab julgeolekuinstitutsioonide tegevust terrorirünnaku korraldanud inimeste otsimisel. Neli seitsmest terroristist olid Prantsusmaa kodanikud, põhiplaanija Belgia kodanik, Süürias käinud välisvõitleja.
Pagulasi on vaja kaitsta
Prantsusmaalt on Süüriasse ja Iraaki suundunud absoluutarvudes kõige rohkem välisvõitlejaid, Belgiast enim suhtarvuna. Tagasitulnud võitlejad on suur julgeolekuoht kogu Euroopa Liidus, sest nad võivad korraldada rünnakuid ükskõik mis sihtmärgi vastu. Kõigi tagasitulnud välisvõitlejate jälgimine käib riikidel üle jõu ja terroristid muutuvad järjest kavalamaks, kasutades meetodeid, mis raskendavad nende jälgimist. Pariisi rünnakute põhiplaanijaks peetav Abdelhamid Abaaoud osales väidetavalt Thalyse rongis nurjunud terrorirünnaku plaanimises. Prantsuse ja Briti julgeolekuinstitutsioonid on suutnud ära hoida mitu potentsiaalset terrorirünnakut, kuid Pariisi sündmuste taustal on selge, et vaja on teha rohkem.
Vaid väga väike osa maailma moslemitest toetab islamistlikku terrorismi. Euroopasse tulevad süürlased ja iraaklased põgenevad samuti Islamiriigi eest. Pidada neid terroristideks oleks silmakirjalik ja see läheb Euroopa humanitaarsete põhiväärtustega vastuollu. Euroopa jõud seisneb meie väärtustes ja Euroopa ühiskonna lõhenemine ainult aitaks ISILi tegevusele kaasa. Senised rünnakud Euroopas on korraldanud kohalikud moslemid, kes on läbikukkunud integratsioonipoliitika tõttu ühiskonnast välja tõrjutud.
Süüdistades rünnakutes viimastel kuudel Euroopasse jõudnud pagulasi, kasvatame ainult marginaliseeritud rahvastiku osa, kes on omakorda avatum äärmuslikele ideedele. Riigisiseselt on vaja kaitsta siia jõudnud moslemeid võimaliku paremäärmusliku viha ja terrori vastu. On inimesi, kes on põgenikekriisi kurjasti ära kasutanud, aga selles ei ole süüdi siia jõudnud põgenikud, vaid Euroopa valitsusjuhid, kes ei ole suutnud põgenikekriisile adekvaatselt reageerida.
Ja Prantsusmaale pole abi vaja Süürias, vaid toetage natuke või rohkem Vene vägesid, mida ka prantslased praegu teevad. Küll maa peal Assadi väed koos iraanlastega nad puru löövad, kuigi mingil ajal võiksid venkud kui vaja, tankidega ka sinna mürama minna. Need isised on närvidest nõrgad nagunii, automaatide ja nugadega on kõvad vehkima. Aga kui ikka pidevalt põmm-põmm vilinal lennukipommid-raketid ümberringi maad künnavad, siis läheb neil junn jahedaks ja pistavad plagama.