Ott Järvela | Venelaste-vastast vandenõu Eesti jalgpallis ei ole, tippsport ongi karm (2)
Ajalehes Den za Dnjom välja toodud väidetav vandenõu venelastest Eesti jalgpallikoondislaste vastu (mitte ükski neist pole jõudnud 100 mänguni, kusjuures Dmitri Kruglov on hetkel pidama jäänud 99 peale) ei ole tõsiselt võetav. Vaata, kust otsast tahad, aga tulemus on ikkagi üks: Eesti koondisesse valitakse mängijaid sportlikust printsiibist lähtuvalt.
Hetkeseisuga on 100 mängu piiri, mis vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu reeglitele tagab jalgpallurile ametliku lahkumismängu, ületanud 10 pallurit, kellest seitsme lahkumismäng on ka peetud. Enar Jääger, Ragnar Klavan ja Joel Lindpere kuuluvad jätkuvalt meeskonda ning nende lahkumismängudeni on veel aega. Küll aga on fakt, et kõik kümme 100+ klubi liiget on eestlased.
Kohtadel 11.-14. on Dmitri Kruglov 99, Aleksandr Dmitrijev 96, Sergei Terehhov 94 ja Andrei Stepanov 89 mänguga. Kahel viimasel neist pole võimalik 100 mänguni jõuda, sest karjäär on lõppenud.
Sergei Terehhovi koondisekarjäär katkes 2007. aastal, kui peatreeneriks nimetati taanlane Viggo Jensen, kes hollandlaste Arno Pijpersi ja Jelle Goesi ajal kogu aeg meeskonda kuulunud Terehhovi kõrvale jättis. Terehhovi ei kaasanud koondisesse ka Jenseni pooleaastase ametiaja järel ohjad haaranud Tarmo Rüütli. Terehhov pole varjanud, et 100 mängu piiri mitteületamine kipitab. Aga põhjused olid sportlikud – teised mehed osutusid paremateks.
Andrei Stepanovil jäi 100 mängu piir ilmselt ületamata 2008. aasta sügisel Liege'is peetud Belgia – Eesti mängus saadud peavigastuse tõttu. Stepanov kaotas kokkupõrkes praegu Manchester Unitedis mängiva Marouane Fellainiga teadvuse. Taastumine kestis enam kui pool aastat ning Raio Piiroja keskkaitsepartneritena tõusid esile Alo Bärengrub ja Taavi Rähn, veidi hiljem ka Igor Morozov. Stepanov jõudis küll tagasi meeskonda ja kuulus vahel ka põhikoosseisu, aga 100 mängu piirist jäi kõvasti puudu.
Dmitri Kruglov sai 99. koondisemängu kirja suvel San Marino vastu (2:0 võit). Septembri valikmängudes Leedu ja Sloveeniaga jäi Kruglov pingile ning oktoobriks ja novembriks enam koondisekutset ei pälvinud.
Põhjuseid oli laias laastus kaks: 1) Kruglovi varasemaga võrreldes kehvem vorm (2013 ja 2014 vedas ta Levadia meistritiitliteni, tänavu ei suutnud mänge mõjutada ja otsustada; 26. septembril pidas Levadia võtmemängu Nõmme Kaljuga, kus Kruglov ei mahtunud meeskonna põhikoosseisu), 2) mitme ńoorema ääremängija (Rauno Alliku, Siim Luts, Maksim Gussev) esiletõus.
Mis on Kruglovi šansid ikkagi teenida 100. koondisemäng, mille olulisust ta ise hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus möönis? Kõik sõltub mängijast endast. Koondise peatreener Magnus Pehrsson on tõestanud, et on valikutes armutu, aga aus – kes klubis mängib ja hästi mängib, on koondises, kes pinki nühib, see mitte. Kui Kruglov on 2016. aastal sama heas vormis, nagu 2013 ja 2014 lõpus, siis ta üpris kindlasti ka 100 mängu piiri ületab.
Tõestus, et Pehrsson valib mängijaid vormist, mitte muudest teguritest sõltuvalt, on Saint Kitts ja Nevise vastu 96. koondisemängu teinud Aleksandr Dmitrijev. 33aastane keskpoolkaitsja tegi Infonetis stabiilselt hea hooaja ja on püsinud kindlalt koondises. Tõsi, Ilja Antonov ohustab tema kohta põhikoosseisus, aga kui vigastus kimbutama ei tule – ptui-ptui-ptui – siis Dmitrijev 2016. aastal 100 mängu piiri ületab.
Muuseas, ainsad neli jalgpallurit, kes veel sel kümnendil võivad 100 mängu piiri ületada, on kõik venelased. Lisaks Kruglovile (hetkel 99 mängu) ja Dmitrijevile (96) veel Konstantin Vassiljev (85) ja Sergei Zenjov (48).
31aastane Vassiljev on jätkuvalt koondise põhitegija ning 100 mängu täitub tal praeguse tempo juures millalgi 2017. aastal. 26aastasel Zenjovil on hetkel kirjas 48 mängu. Šansid jõuda 100 mänguni on umbes 50%. Väga palju sõltub vormist, tervisest ja uute ründajate esiletõusust. Hetkel on Zenjov igatahes Pehrssoni kindel usaldusmees (kuulus algkoosseisu kõigis 10 valikmängus).
Kokkuvõte. Soovi korral on võimalik näha kõikvõimalikke vandenõusid, aga enamasti on need kantud soovist leida püstitatud hüpoteesile kinnitus, mitte analüüsida selle paikapidavust.
Väide, nagu eksisteeriks jalgpalliliidu poolne vandenõu, mille eesmärk on takistada venelastest Eesti koondislastel 100 mängu piiri ületamine, on naeruväärne. Maailma populaarseimal spordialal on panused liiga suured, et keegi saaks endale lubada sääraseid lapsusi. Maksab tulemus ja mängija suutlikkus konkreetsel ajahetkel. Kingitusi ei tehta, aga kedagi ei ahistata.
Nagu tõestas Sergei Pareiko viimane koondisemäng eelmisel teisipäeval, ei tehta Eesti jalgpallis vahet, kas mängija on eestlane või venelane. Pareiko on legend ja saadeti erru publiku võimsate ovatsioonidega. Kui kunagi (loodetavasti võimalikult kauges tulevikus) jõuab kätte Konstantin Vassiljevi lahkumismäng, tuleb Lillekülla täismaja 15 000 inimest.
Kommentaarid