Žalgirise peatreener KrapikasFoto: Stanislav Moškov
Korvpall
22. detsember 2015, 06:00

Žalgirise peatreener Krapikas: ütlesin Venele enne EMi, et pead klubisse veel tagasi tulema!

Siim-Sander Vene mängib kolmandat aastat järjest Kaunase Žalgirise särgis, kuid põhimeheks pole tõusnud. Peatreener Gintaras Krapikas rääkis läinud reedel Õhtulehele sellest, mida ta Venes hindab ja mida temalt ootab, suvisest EMist ning enne seda eestlasele riietusruumis, küll naljaga pooleks, avaldatud survest – oli ju tulekul ka mäng LeeduEesti!

Gintaras Krapikas, kuidas teile "meeldib" tänavune Žalgirise meeskond, kui tugevaks seda hindate?

Kui võtta nimede järgi, on meil üheksa erinevate riikide – Leedu, Läti, Eesti, Kanada ja Austraalia – koondiste mängijat. Ehk põhimõtteliselt on hea materjal. Kahjuks pole seni õnnestunud võtta olemasolevast maksimumi.

Seganud on vigastused, osa mängijaid kandis EMil suurt koormust. Kuid klubi poolt seatud miinimumülesande – jõuda Euroliigas teisele etapile – täitsime kaks vooru enne lõppu.

Viimase mänguga oli ka võimalus tõusta alagrupis kolmandaks, veidi jäi puudu. Loodetavasti mehed mõistavad, et TOP 16 hulgas ei tule ühtegi kerget jalutuskäiku ja keskenduvad maksimaalselt.

Soovime hooaja teiseks pooleks saavutada parima vormi ja näidata, milleks oleme võimelised.

Eelviimases alagrupimängus Barcelonas näitasite ja saite väga ilusa võidu…

Paraku võib tuua ka vastupidised näited, saime Ateenas ja Krasnodaris väga kõvasti vastu kõrvu. Tahan, et meie mäng oleks stabiilsem, poleks nii suuri kõikumisi.

Et kui kaotame, siis kõva võitluse järel, kus tuleb lihtsalt nentida – vastane oli tugevam. Teisest küljest näitas Barcelonas saadud võit meie potentsiaali ja peame püüdlema nimelt niisuguse korvpalli poole.

Iga kord on raske sellist taset saavutada, aga nägime, et kõik on võimalik ja peame selle poole liikuma.

Aasta tagasi Eesti Televisioonile antud intervjuus rääkisite, et tahate Venelt näha kõvemat võitlust oma koha eest. Kuidas sellega nüüd lood on?

Selles suunas on toimunud suur areng. Olen alati öelnud, et Simas (Venet nimetatakse Leedus just niimoodi – toim) meeldib mulle väga. Ta mitte ainult pole meie süsteemi kasvandik, vaid ka kaaslased austavad teda – on väga tähtis, et teised võtavad sind kui soliidset mängijat.

Tal on olnud väga häid hetki. Kuid ta langes ühe väikese vigastusega nädalaks välja ja siis tuli teine otsa – mängu tagasi tulla on raske.

Eelmisel aastal oli meie klubis ja suvel koondises tal üks, suure ääremängija roll, nüüd pigem teine – klubis mängib ta rohkem väikese ääre positsioonil. Ka sellega on vaja kohaneda ja see pole kerge.

Vahel näib, et kui ta saab vähem mänguaega, toob ta sellega keskmiselt rohkem kasu kui suure mänguaja jooksul.

Euroliiga TOP 16 alles algab, kevadised play-off’id on kaugel, kõige tähtsamad mängud seisavad ees. Tähtsaim, et ta oleks terve, vigastused ei segaks. Kui ta pole füüsiliselt sada protsenti valmis, annab see kohe tunda. Kui ta on aga terve, suudab ta olla võistkonnale väga kasulik.

2013. aastal sõlmis Žalgiris Venega 2+1 aasta pikkuse lepingu. Läinud suvel kasutati "pluss üks" ära, selle järgi tundub, et teie ja klubi olite temaga rahul?

Austan Simast väga seetõttu, et tal oli suvel teatud aja jooksul võimalus lahkuda ning enne otsuse langetamist ta helistas mulle.

Rääkisime, inimesena soovin temale kui mängijale loomulikult kõike paremat, kuid treeneri seisukohalt vaadates ei ilustanud ma midagi.

Ütlesin, et tahaksin teda meie meeskonnas sel hooajal väga näha, aga ette lubada midagi ei saa. Olin väga rõõmus, kui ta otsustas jääda ning võidelda oma koha ja mänguminutite eest. Ta võttis väljakutse vastu.

Miks liikus Vene selleks hooajaks "number nelja" pealt "kolme" peale?

Paulius Jankunas mängib tänavu väga hästi. Värbasime ka Brock Motumi. Seejärel lisandus meeskonda Ian Vougioukas, kes koos Robertas Javtokasega täidab tsentri positsiooni. Ning suured ääred on olemas Pauliuse ja Motumi näol. Simas on väga intelligentne mängija.

Võimalik, et tal jääb "number kolme" jaoks kiirusest veidi puudu, aga tema intellekt võimaldab sel positsioonil edukalt hakkama saada.

Ta toob seal meeskonnale rohkem kasu, eriti Euroliigas, kus vastastel on pikad "kolmed". Leedu liigas on vähe pikki, seal vajame teda rohkem "number nelja" peal, aga oleme meeskonna koostanud ikka Euroliigat silmas pidades.

Usun temasse. Ta on vanuses, kus jagub juba piisavalt suurte mängude kogemust, samas on ta veel piisavalt noor, jätkub energiat ja jõudu.

Teda võib usaldada. Ta teab, kuidas meeskond mängib. Ta ei sea kunagi enda huvisid meeskonna omast kõrgemale – mis on väga tähtis. Euroliigas pole meil praktiliselt kunagi paberil vastasest paremat meeskonda.

Meie tugevus seisneb kokkumängus. Valisime selleks hooajaks mehed, kellele meeldib koos mängida, kus pall liigub – sa hoiad oma ego veidi tagasi.

Kui meeskond mängib hästi ja võidab ning sinu panus on nähtav, siis näeb seda igaüks – atraktiivsed on võitvate, mitte kaotavate meeskondade mängijad.

Töötasite suvel Leedu koondise abitreenerina. Kas oskasite EMil enne mängu Eestiga arvata, et see kujuneb nii raskeks? Teil ei jäänud kaotusest palju puudu.

Stereotüüp, et Eesti või Belgia või Ukraina koondised on juba ette määratud kaotama, on aegunud. Nägime, kuidas Tšehhi koondis jõudis kaheksa parema sekka.

Kuidas Eestil jäi alagrupist edasi pääsemisest vähe puudu, kuidas Belgia, Soome mängisid, kuidas need koondised on muutunud ning kuidas nad võivad ja oskavad korvpalli mängida.

Need, kes jagavad kohti enne EMi algust, eksivad. Okei, lõpuks jõudsid nelja parema sekka suured riigid, aga võistlus kokkuvõttes näitas, et üldine tase on tõusnud.

Septembrikuus tundus, et Leedu koondise vorm tõusis päev-päevalt.

Jah. Vormi täpne ajastamine on väga keeruline. EM näitas, et meeskonnad, kes olid juba kontrollmängude ajal väga head ja neid peeti suursoosikuteks, langesid varakult konkurentsist, sest nii pikalt pole võimalik tippvormis olla.

Kui oled alguses väga hea, siis kõige vastutusrikkamate mängude saabudes hakkab vorm langema. Kahtlemata kätkeb see endas riski, sest sa ei pruugi alagrupistki edasi pääseda.

Kui see aga õnnestub, suudad edaspidi iga mänguga juurde panna ja vorm üha tõuseb – nagu see õnnestus Leedul nii sel kui ka eelmisel EMil.

Kas jõudsite EMi ajal eraldi ka Vene mängu jälgida?

Jah, nii Simas kui ka Läti koondislane Kaspars Vecvagars olid ju meie klubi mängijad. Loomulikult keskendusin Leedu koondise tegemistele, aga oli huvitav vaadata, kuidas läheb Žalgirise meestel.

Nägin, et Simasest on kasvanud Eesti koondise väga tähtis lüli. Meile muidugi sobis, et ta ei mänginud Leedu vastu eriti hästi (muigab – toim).

Tal läks kahes esimeses mängus hästi, hiljem tuli langus. Mida arvate, miks nii juhtus?

Ta polnud varasematel aastatel Eesti koondises nii tähtis lüli kui sel korral. Iga aastaga on koorem kasvanud. Kui sa oled tähtis mängija ja pead igas mängus tegema oma parima esituse, siis see hakkab rõhuma.

Vähemalt minule tundus nii. On võimalik, et edasipääsu seisukohalt jäi veidi ka tema panusest puudu.

Võite ette kujutada, kuidas juba kuude viisi enne EMi käis klubis jutt, et Eesti ja Leedu kohtuvad 9. septembril. Millist survet Simasele juba riietusruumis avaldati!

Naljaga pooleks küll, aga ikkagi oli see surve iga kord tunnetatav. Minagi ütlesin: Simas, mõtle, sa pead siia Žalgirisesse veel tagasi tulema (naerab – toim)!

Loomulikult oli see nali, soovisin kogu hingest talle EMil parimat. See on klubile väga hea reklaam, kui keegi mängib oma riigi koondises, ja mängib hästi.

Millised on Žalgirise tänavused järgmised eesmärgid?

Esimene siht on täidetud ja edasi ei saa olla madalamat eesmärki kui Euroliiga TOP 8. Eesmärke peab seadma ja kas täidame need, sõltub ainult meist.

Nüüd kohtume juba Euroliiga tippmeeskondadega ja püüame seda ka väärikalt teha.

Me ei tohi ennast ei üle- ega alahinnata. Püüame jõuda parimasse vormi ja näidata parimat mängu.

Seejärel juba näeb, kas sellest piisab kaheksa parema sekka jõudmiseks või mitte. Peamine, et kõik mängijad oleks terved, sest meile on igaüks vajalik.

Kokkuvõtteks: kui Vene on aastaga arenenud, kas Eesti korvpallihuvilised võivad loota hetkeseisuga võrreldes tema rolli suurenemist?

Ta on täiesti üheselt arenenud! Saanud vaimselt tugevamaks. Ka kergelt vigastatuna oli ta treeningul nähtav. Ta näitab ja pakub end iga kord – et olen siin, olen valmis.

Seda eelmisel aastal alati ei näinud. Nüüd on peamine, et vigastused ei segaks, siis saab ta mänguaega, ja arvan, et hooaja jooksul see ainult suureneb. Loodan temast meeskonda väga palju aitavat mängijat, eriti pingilt sekkudes.