Eesti korvpallikoondise 2017. aasta EMi šansid sõltuvad väga palju loosist (1)

2013. aastal oli kõik enda kätes - tuli lõppvõistluselt eemale jäänud koondiste turniir ära võita. Ning tegemist oli omasugustega, sest ükski vähegi tugevam tiim polnud eelmises valiktsüklis komistanud. Nüüd on võimalikele loosigruppidele (ametlikud osalejad-grupid avaldab FIBA Euroopa hiljem) otsa vaadates selge, et seekord oleneb loosiõnnest väga palju.

Esmalt süsteemist. Järgmise aasta EM-finaalturniirile pääsevad kõik need meeskonnad, kes mängivad kas Rio olümpial või selle valikturniiril. Otse pääsesid Riosse Hispaania ja Leedu ning valikturniiril oli Euroopale eraldatud viis kohta. Nüüdseks on kolme valikturniiri võimalikke korraldajaid jäänud alles kuus tükki - Filipiinid ja viis Euroopa riiki. Itaalia meedia viskas juba õhku teate, et need turniirid korraldatakse Itaalias, Serbias ja Filipiinidel. Maailmajaol, kes turniiri korraldab, on õigus sinna välja panna veel üks meeskond, seega saab Euroopa kaks lisakohta (EMi 8. meeskond Läti ja 9. Horvaatia, sest nii Itaalia kui ka Serbia jõudsid EMil seitsme parema sekka).

Neljas tugev kandidaat on Türgi (EMi 14. koht) - vahet pole, kas Itaalia või Serbia asemel, Horvaatia peaks sel juhul pühkima OM-kvalifikatsioonist suu puhtaks ja võitlema koha eest EMil. Seega on Rio olümpiaga 99,9-protsendilise tõenäosusega seotud üheksa Euroopa riiki (sisuliselt on kindel, et üks valikturniiridest korraldatakse Aasias). Lisaks neile üheksale pääsevad otse EM-finaalturniirile mõistagi ka alagrupiturniiride korraldajad - Soome, Türgi, Rumeenia ja Iisrael.

Sellega oleks "lukus" juba 13 kohta ning jääks üle pidada valikturniir 11 vabale kohale. Tõsi, kui Türgi, kes niikuinii Vana Maailma järgmist pidu võõrustab, saab ikkagi ühe kolmest olümpia valikturniirist, jääb EMile vakantseid kohti 12. Eesti tugevusgruppi loosimisel ei tohiks see kuidagi muuta.

Kui Euroopa korvpalliliit ei mõtle midagi uut välja - ja pole olnud kuulda, et mõeldaks -, asetatakse meeskonnad tugevusgruppidesse eelmises EM-tsüklis saadud kohtade alusel. Eesti lõpetas eelmise aasta finaalturniiri 20. kohaga ja peaks kuuluma teise tugevusgruppi.

Mõndagi oleneb sellest, mitu riiki avaldab soovi 2017. aasta EMist osa võtta. FIBA Euroopa on teatanud, et valiksarjas moodustatakse maksimaalselt neljaliikmelised alagrupid. Seega - kui valiksarja jääb 24 meeskonda ehk kõik need, kes osalesid eelmises tsüklis, moodustatakse kuus neljaliikmelist gruppi. Kui aga 25 tiimi (juhul, kui Türgile antakse OM-valikturniiri korraldusõigus), tuleb kokku panna neli nelja- ja kolm kolmeliikmelist gruppi.

Valiksarja parima asetuse saab kas Horvaatia või Poola, kes lõpetasid viimase EMi vastavalt 9. ja 11. kohaga (10. koha meeskond Iisrael on järgmise EMi üks korraldajatest). Esimesse tugevusgruppi kuuluvad kindlasti veel Sloveenia, Belgia, Gruusia ja Venemaa. Alagruppide arvust (kas kuus või seitse), samuti sellest, kas Horvaatia peab mängima või mitte, oleneb, kas esimesse "korvi" mahuvad ka Saksamaa ja/või Makedoonia.

Eesti saabki asetuse pärast Makedooniat ehk jäädakse igal juhul teise gruppi. Seda välja arvatud juhul, kui kokku ei tule vähemalt 29 meeskonda ehk peaks moodustatama kaheksa alagruppi. Ent selleks peaks EM-sarjaga liituma liiga palju perifeeriariike, kellest mõni üksik on vahel suurte seas üritanud, aga regulaarselt pole osalenud. See on lihtsalt teoreetiline võimalus, ei enamat.

Jutt on olnud pikk ja küllalt keeruline, edasise selguse mõttes toome tugevusgruppide näite status quo (kõik osalejad jäävad samaks) ja tänase info (OM-kvalifikatsioonid korraldatakse Serbias ja Itaalias) põhjal. Seega näeks loosigrupid välja nii:

1. grupp: Poola, Sloveenia, Belgia, Gruusia, Venemaa, Saksamaa; 

2. grupp: Makedoonia, Eesti, Holland, Ukraina, Bosnia ja Hertsegoviina, Island;

3. grupp: Ungari, Montenegro, Austria, Rootsi, Valgevene, Šveits;

4. grupp: Bulgaaria, Suurbritannia, Slovakkia, Portugal, Taani, Luksemburg.

Sellest seltskonnast peaks edasi pääsema 11 paremat, mis tähendaks, et EMile pääseksid kõik gruppide võitjad, teise koha omanikest nõrgim jääks aga välja (kui tuleks seitse alagruppi, tähendaks see, et edasi saaks ainult neli teise koha meeskonda - mõistagi tähendaks see ka gruppide lahjemaid koosseise, näiteks Ungari ja Montenegro liiguks loosimiseks tugevuselt teise "korvi" jne).

On kerge veenduda, et pole vahet, kes tuleb Eestile vastu esimesest grupist - meile pole seal ühtegi kerget vastast. Küll on vägagi suur vahe, kes tuleb kolmandast grupist (Montenegro! Lisaks viimases valiksarjas hästi mänginud Ungari), aga ka neljandas on Bulgaaria ülejäänutest selgelt tugevam. Millega ma ei taha öelda, et Eesti peaks nimetatud kolmikule kaotama. Kuid mitme teise vastu oleks oluliselt lihtsam.

Aga Läti... Jah, Lätil on 99-protsendilise kindlusega olemas koht OM-valikturniiril (seda ei saada vaid juhul, kui valikturniirid antakse Türgi ja Saksamaa korraldada ning kas või ühte neist ei saa Serbia, Itaalia ega Tšehhi - viimaste uudiste valguses on sündmuste säärane areng ebatõenäoline).