Mart Treial | Kas Florale võib eos meistrikulla kaela riputada? (1)

Seda kahel lihtsal põhjusel. Esiteks, kuldse Flora koosseisust pole seni lahkunud ükski põhimees (ja ükski märk ei viita, et keegi seda enne suve teeks). Sellest johtuvalt teab iga mees täpselt, mida peatreener Norbert Hurt temalt ootab. Ehk sisuliselt jätkas Flora oma mängupildi ehitamist sealt, kus sügisel pooleli jäädi. Meenutuseks, kümnekordne Eesti meister võitis viimasest 13 liigamängust 12. Ja mitte juhuse, vaid mõtestatud ja osava mängu toel.

Koosseisu stagnatsioon tähendab, et tavapärane hooaja alguse kokkumängu-probleem on Flora leeris võõrsõna. Seda näitasid selgelt talvised kontrollkohtumised, kus Flora alistas kõik kodused konkurendid peale Infoneti (0:0 viik). Boonusena tehti möödunud nädalal selg prügiseks Norra mullusel seitsmendal meeskonnal, Oslo Valerengal. Seni ainsa hooajaeelse kaotuse teenis Flora valitsevalt Rootsi meistrilt IFK Norrköpingult (1:3), ent tollestki kohtumisest peegeldus palju positiivset.

Pisut sobitamist vajab vaid ründaja Hannes Anier, kes liitus küll klubi treeningutega septembris, kuid ei saanud mullu võistlusmängudes kaasa teha ja võib sestap esimestes voorudes pisut rabe olla. Lisaks on ta olnud pikalt mängupraktikata.

Ent kahtlemata pole Anieri personaalküsimus miski, mis suudaks Flora vankrit pidurdada. Vastupidi, tippvormis 23aastane endine noortekoondislane on väga tugev täiendus Flora ründearsenalis. Samuti on terve ettevalmistusperioodi Hurda käe all läbinud poolkaitsjad Sander Laht (mullu mängis Kuressaares) ja Kaspar Paur (Paide), kuid nende liitumine pole veel kivisse raiutud.

Teiseks, Flora ja tema duubelvõistkonna üheshingamine lisab Hurda meeskonda sügavust, millega konkurendid (praeguse seisuga) hõisata ei saa. Talvised matšid on kinnitanud juba mullu avaldunud tõika, et järelkasvumeeskonna mängijad kohanevad esindussatsi stiili ja tempoga valutult. Sestap ei pea Hurt peavalutablette neelama, kui hooaja kestel mitu põhimeest traumade küüsi langevad (tahtmata midagi ära sõnuda, aga haruldane on juhus, kui üks meeskond läbib terve hooaja vigastusteta).

Kes võiks reaalselt Flora edu väärata? Aus vastus on, et eelkõige nemad ise. Oma peades. Aga jätame psühholoogia kõrvale ja vaatame konkurente.

Endalegi üllatuslikult kerkib esmajoones huulile Infoneti nimi. Lasnamäel baseeruv ja iga hooajaga üha enam Eesti jalgpallieliiti kinnituv klubi on teinud selle talve elevusttekitavamaid üleminekuid.

Tänaseks on mulluse neljanda meeskonnaga liitunud 99 korda rahvuskoondist esindanud Dmitri Kruglov, samuti koondisekogemusega poolkaitsja Sergei Mošnikov ja ründaja Vladimir Voskoboinikov, kes mullu võitles pigem tervisega. Alahinnata ei tasu ka värskeimaid täiendusi Artur Rättelit ja Deniss Vnukovit. Eksootikat lisavad Lasnamäele kaks Ghana meest, kellest üks lausa 2006. aasta MMil USA vastu värava lõi.

On näha, et Infonet arvestab eelarvereal ka potentsiaalse eurorahaga, mis laekub nende kontole, kui karikavõitjaks tuleb Flora, Nõmme Kalju (ehk liiga kaudu eurokoha taganud klubid) või mõni klubi, kes ei saa eurolitsentsi. Jah, klubi ajaloo eurodebüüt terendab, kuid pole veel lukus. Loodetavasti ei löö võimalik tagasilöök neid rivist välja. Nagu juhtus mullu Levadiaga.

Aleksandr Puštovi meeskonna miinusena võib välja tuua suure kaadrivoolavuse. Lahkujaid, sealhulgas võtmemängijaid, on palju. Ka talvised kohtumised on kulunud pigem sobivate mängijate leidmiseks, mitte mängupildi lihvimiseks. Sestap jääb Infonet stardis Florast sammu, kui mitte kaks, maha. Samuti on eelnevate hooaegade peale mõeldes küsitav, kas Infonet suudab stabiilselt hästi esineda terve hooaja ning kuidas nad väldivad amatööride otsa komistamist.

Mullused medalisatsid Levadia ja Nõmme Kalju tunduvad praegu pigem kahvatumatele autasudele pretendeerivat. Mõlemad vahetasid kahe hooaja vahel peatreenerit, kaotasid palju tähtsaid mängijaid ning on endiselt lõplikult komplekteerimata. Seejuures on nii Sergei Ratnikovil kui Sergei Frantsevil üks ühine murelaps: keskkaitse.

Ratnikovi kaitseprobleem võib leida soliidse lahenduse, kui Igor Morozov välislepingut ei teeni ning klubil õnnestub Narva Transiga Marek Kaljumäe osas kokkuleppele jõuda. Samas, klubiga taasliitunud Rimo Hundile vahetuse ja vahelduse otsingud jätkuvad. Ning alati võib küsida, kas aastaid varumehe rolli täitnud Priit Pikker täidab väärikalt esiväravavahi kindad. Või valvab seda puuri keegi teine? Mis saab Borissovi BATE huviorbiidis olevast Artur Pikast? Kas Siim Luts jätkab Eestis?

Ühesõnaga, küsimärke jagub. Seega, olgu märtsi alguses Ratnikovi käsutuses mistahes mängijad, juba praegu võib väita, et Levadia jäi taas komplekteerimisega hilja peale.

Frantsevi Kalju Achilleuse kannaks koosseisulehel paistab olevat samuti keskkaitse, kuhu täna värvati järjekordne Milano Interi kasvandik Maximiliano Ugge. Tema taset on raske enne hooaega hinnata, aga ju on väärt mees. Lisaks on sinna võtta vana tuttav Jorge Rodrigues ning paar võrdlemisi kogenematut oma kasvandikku. Tõsi, klubi president Kuno Tehva tunnistas täna, et Kalju huvitub ka mõnda aega testimisel viibinud Kolumbia keskkaitsjast Omarist, kuid tema vajab treenerite sõnutsi pisut järeleaitamist ja oleks pigem tulevikumees. Ei tundu just liiga kirev ja meistrivääriline valik.

Poola siirdunud vasakkaitsja Ken Kallaste asemele toodi rahvuskoondise kogemusega Andrei Sidorenkov ning tõenäoliselt lisandub ka aastaid Infonetis seda positsiooni edukalt mehitanud Trevor Elhi. Ehk et Kallaste lahkumine ei tohiks Kaljule suurt põntsu panna.

Ilmselt ei suju tänavu veel nõmmekate jaoks valutult ka pidev klubis treenitud mängija (KTM) platsil hoidmine. Mullu suutis äärepoolkaitsja Erik Listmann selle koha adekvaatselt täita, kuid polnud 90 minuti mees. Ülejäänud KTMid aga tipptaset välja ei kannatanud. Seega sõltub Kalju edu paljuski ka sellest, kas ja millise arenguhüppe teevad nende KTMid Andre Järva, Listmann, Henrik Pürg, Sören Kaldma ja teised, keda Frantsevil võib (tulenevalt reeglist) vaja minna.

Aga Sillamäe ja Narva? Noh, Ida-Virumaa satsid on alati täis üllatusi ja ootamatusi. Neist annab õige ülevaate hooaja esimene ring.

Ent avapauguni on veel pisut minna. Seniks varugem kannatust ja jälgigem huviga, kes mis lükkeid veel vahetult enne hooaega teeb.

Premium liiga hooaeg algab 4. märtsil, kui palli panevad mängu Tartu Tammeka ja Narva Trans.

Senised ametlikud üleminekud

Flora

Sisse: Hannes Anier (ründaja; liitus juba sügisel, aga nüüd saab teda ka registreerida).
Välja: Joosep Juha (keskkaitsja), Karl-Eerik Luigend (poolkaitsja), Martin Kase (ründaja), Karl Ivar Maar (poolkaitsja), Johannes Kukebal (kaitsja).

Levadia

Sisse: Tabi (keskkaitsja), Gando (poolkaitsja), Rimo Hunt (ründaja), Anton Mirantšuk (poolkaitsja), Maksim Podholjuzin (kaitsja).
Välja: Dmitri Kruglov (poolkaitsja), Sergei Pareiko (väravavaht), Taavi Rähn (keskkaitsja), Kaimar Saag (ründaja), Juuso Laitinen (äärekaitsja), Artjom Rahmanov (keskkaitsja), Omar El Hussieny (poolkaitsja), Igor Subbotin (ründaja), Artjom Artjunin (kaitsja), Tarmo Kink (ründaja), Artur Rättel (ründaja).

Kalju

Sisse: Vlasii Sinjavski (poolkaitsja), Damiano Quintieri (poolkaitsja), Andrei Sidrenkov (äärekaitsja), Maximiliano Ugge (keskkaitsja).
Välja: Joel Lindpere (poolkaitsja), Allan Kimbaloula (poolkaitsja), Vladimir Voskoboinikov (ründaja), Borislav Topic (äärekaitsja), Ken Kallaste (äärekaitsja), Alo Bärengrub (keskkaitsja).

Infonet

Sisse: Dmitri Kruglov (poolkaitsja), Vladimir Voskoboinikov (ründaja, Kaljust), Michael Offosu Appiah (kaitsja), Haminu Draman (poolkaitsja), Sergei Mošnikov (poolkaitsja), Artur Rättel (ründaja), Deniss Vnukov (poolkaitsja).
Välja: Vladislav Ivanov (ründaja), Ermal Hajdari (ründaja), Vladislavs Kozlovs (ründaja), Kassim Aidara (poolkaitsja), Tanel Melts (poolkaitsja), Aleksandr Semahhin (kaitsja), Jevgeni Gurtšioglujants (poolkaitsja), Deniss Malov (poolkaitsja), Trevor Elhi (äärekaitsja).