Spordivaria

Erki Nool kandideerib EOK presidendiks! Tutvu tema programmiga (12)

Õhtuleht.ee, 26. veebruar 2016, 16:01
Erki NoolFoto: TIINA KÕRTSINI
Kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool teatas täna, et kandideerib ametlikult Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Õhtuleht avaldab Noole pöördumise täispikkuses. 

Käesolevaga teatan oma kandideerimisest Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale.

Seda tehes toetun ennekõike sügavale armastusele spordi vastu, aga ka pikale ja tulemuslikule sportlasekarjäärile ning hilisemale tööle spordi rahvusvahelistes juhtorganites, sealhulgas Euroopa Olümpiakomitee sportlas- ja meditsiinikomisjonis ja Euroopa Kergejõustikuliidu arengukomisjonis ja juhatuses.

Organisatoorseid kogemusi olen saanud Euroopa Kergejõustikuliidu ametlikku võistluskalendrisse kuulunud rahvusvahelise mitmevõistluse korraldamisega 12 aasta vältel. 18 aastat on tegutsenud minunimeline kergejõustikukool, mis oli loomishetkel teine Eestis tegevust alustanud eraspordikool.

Olen kuulunud EOK täitevkomitee koosseisu, praegu kuulun kergejõustikuliidu juhatusse, samuti Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi koosseisu. Treenerina olen juhendanud lapsi, noori ja võistlussportlasi nii Eestis kui raja taga. Töö saadikuna Riigikogu kahes koosseisus ning Tallinna Linnavolikogus, kuhu kuulun tänaseni, on andnud õpetust seadusloome protsesside olemuse kohta nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Lisaks teadmise, et meeskonnatöö on tulemuslik läbi kompromisside

Omades kogemusi spordiliikumise kõigis valdkondades, usun, et suudan vastata selle kõrge ametiposti nõudmistele, mis eeldavad spordi igakülgset tundmist, tulemustega kinnitatud pädevust ja väga olulisena ka rahvusvahelist tuntust. Ja lõpuks: tahan kindlat seista meie spordi hea nime eest.

Erki Nool

Oma detailses programmis keskendun alltoodud teemadele.

1.     Tipp-, noorte saavutus- ning laste- ja noortespordi rahastamises peab jõudma riiklikul tasandil tehtud otsusteni.

Praegust spordisüsteemi rahastamist iseloomustab detsentraliseeritus, läbipaistmatus, ebaoptimaalsus, kohustuste jaotumise ebaselgus ning sõltuvus poliitilistest suundumustest. Tuleks kaotada kehtiv spordi rahastamise killustatus. On tarvis langetada otsuseid, mis pole lihtsad ega kõigile meelepärased. Kõige efektiivsemaks meetmeks spordi, sh. laste- ja noortespordi, noorte saavutusspordi ja tippspordi riiklikul järjepideval rahastamisel on maksupoliitilised otsused. Spordivaldkonna sisene rahade jaotusprintsiip peaks edaspidi põhinema reaalsetel kuluhinnangutel.

2.     Tuleb lähtuda tõsiasjast, et laste- ja noortesport on edasise liikumisharrastuse alus.

On tõsi, et meie lastel ja noortel ei ole riigi poolt loodud piisavaid võimalusi eluliselt vajalikus liikumisharrastuses osalemiseks. Eestis ei ole avaliku sektori toetused spordile seadusega paika pandud. Hetkel on praktiliselt kogu laste- ja noortespordi rahastamine delegeeritud omavalitsustele, kellel on õigus otsustada nii toetuse suuruse kui jaotamise aluste üle. Õigusaktid ei keela ka toetust üldse mitte maksta. Sellist lähenemist võiks pidada lubatuks valdkondades, mis ei ole riigi jaoks strateegiliselt olulised.  Laste- ja noortesport on riigile strateegiliselt oluline valdkond, kuna see toodab sõna otseses mõttes ühiskonna tervist. See omakorda tähendab täiendavaid maksutulusid, samas väiksemaid ravi- ja sotsiaalkulusid.

3.     Spordijuhtimise struktuur vajab korrastamist, struktuurisiseste ülesannete ning vastutuse jaotus reorganiseerimist.

Kes tegelikult juhib Eesti sporti? Kes vastutab? Mõni ministeeriumidest? EOK? Riigikogu? Valitseva spordijuhtimise detsentraliseerituse asemel peab ministeeriumide ning EOK vahelises koostöös ära jagama täpsed tegevus- ja vastutusalad. Sealjuures peab olema eesmärgiks bürokraatia ning sellest johtuvate kulude vähendamine. EOK juhatuseliikme koht ei peaks olema positsioon, kuhu pürgida vaid aunimetuse ajendil. Eesmärk olgu, et igast juhatuse liikmest saab see kompetentne, nõuandev isik, kes spordipoliitilistes aruteludes seisab oma valdkonna eest, toetades ühtlasi EOK tegevpersonali tööd.

4.     Luua saavutussportlastele toimiv tugisüsteem.

Lisaks piisavale ja süsteemsele rahastamisele peab selleks, et meie tippsportlased oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, tagama neile esmajärjekorras korralike treeningbaaside kasutamise võimalused, kvaliteetse juhendamise, spordimeditsiiniliste teenuste kättesaadavuse. Noortele saavutussportlastele tuleb kindlustada edasine tee tulemusspordis koostöös kõrgkoolide, Audentese spordigümnaasiumi, tulevase Kääriku tippspordikeskuse  ja Kaitseväega. Parimad sportlased tuleb kokku viia parimate treeneritega. Parimate juhendajatele olgu eraldatud stabiilne toetus, mis kataks pikema ajatsükli. Treenerite ja kohtunike töö väärtustamine saab toimuda ainult läbi õiglaste, võrdsetel alustel ja läbipaistvate meetmete. Parandamist vajavad laste- ja noortetreenerite tööjõukulude toetuse korras praeguseks ilmnenud ebakõlad ja vastuolud. Lahendamist vajab noorte treenerite kaasamine süsteemi ning kohtuniketöö tasustamise küsimus. Spordimeditsiinilise teeninduse ressursi kasutus tuleb optimeerida.

5.     Teha kõik spordi hea maine taastamiseks avalikkuse silmis. Spordis ei saa olla väärtuste mõttes nn. halli tsooni, aus mäng on kõige alus.

Spordis ei tohi tolereerida tegutsemist õige ja vale piirimail, olgu siis tegu sportlaste, treenerite, arstide või spordijuhtidega. Sellised lubamatud võtted nagu doping, kokkuleppemängud, vms. tipp-, harrastus- ja noortespordis, peavad saama sporti koordineerivate organisatsioonide poolt üheselt ja selgelt hukka mõistetud.

Alaliitude kaudu on vaja kokku koguda teave, mil viisil on hetkel erinevatel aladel organiseeritud laste-ja noortesport, noorte saavutussport ja tippsport; milline on toetuste kord; kaardistada probleemid. Ja mis veelgi tähtsam: paluda alaliitudelt koostööd omapoolsete nägemuste kujul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee