ROKi uued dopingureeglid seaksid Šmigun-Vähi veel kehvemasse seisu (39)

Varasemalt kuulas olümpiamängudel dopinguga vahele jäänud sportlase ära ja määras karistuse – diskvalifitseerimine, medalitest ilmajätmine vm – pärast positiivse proovi avastamist kokku kutsutud distsiplinaarkomisjon. Sobiva pikkusega võistluskeelu määramine jäi juba aga vastava spordiala katuseorganisatsiooni otsustada.

Alates Rio mängudest läbib süsteem aga muutuse ning ROK peseb oma käed dopinguasjades otsustamisest puhtaks – kõik juhtumid lähevad otse spordiarbitraaži (CAS) kuhu luuakse spetsiaalne, kuni kolmest dopingueksperdist kohtunikust koosnev alaüksus.

"Sportlastele peaks see istuma," rääkis CASi president John Coates, kes on ühtlasi ka ROKi liige. "Nad tulevad edaspidi istungile, kus kohtunik ja süüdistaja on erinevad isikud. Nüüd otsustab sportlase saatuse üle iseseisev organ," lisas Coates, et uus süsteem, kus ROK pole enam nii prokuröri kui süü üle otsustaja rollis, tagab protsessi aususe.

Kui sama süsteem kehtiks – ja pole mingit põhjust arvata, et seda ei peaks rakendatama – ka järeltestimisel avastatud positiivsete proovide põhjal, tekitab see aga omakorda uusi probleeme. Näiteks Kristina Šmigun-Vähi kaasuse arutamine võinuks minna veelgi keerulisemaks.

Kui kaugel on 2006. aasta Torino olümpiamängudelt kaks kuldmedalit võitnud, ent 2014. aastal järeltestimisel dopingukahtluse saanud suusataja kaasuse arutamine, pole teada. Mitteametlikel andmetel pole küsimus enam ammu selles, kas Šmigun-Vähi dopinguproovist leitud "kahtlased molekulid“ (suusataja enda kasutatud väljend – toim) tähendavad keelatud ainete tarvitamist või mitte, vaid vaidlus käib, kas Torino-aegseid proove üldse tohtis nii hilja taas avada ning kas sellega ei rikutud Šmigun-Vähi inimõigusi.

Võttes aluseks selle spekulatsiooni tekib spordikohtus samasugune huvide konflikt, mida ROK soovis süsteemimuudatusega enda seas elimineerida. Kui dopinguekspertidest kohtunike kogu otsustab, et sportlane on dopingut tarvitanud, ent too soovib otsuse vaidlustada mõnel muul põhjusel, peaks CAS otsust hakkama vaagima, kui üks nende alamorgan on asjas teinud juba süüdimõistva otsuse.

Kujundlikult on tegu kui prae söömisega: CASi erinevad organid on nuga-kahvel, mis on küll erinevad, ent töötavad ühe eesmärgi nimel siiski koos. Kohus annab endast küll parima, et olla erapooletu, ent ometi looks see võimaluse nende ausus kahtluse alla panna – kas parem käsi pööraks tõesti ümber vasaku otsuse, olgugi et teistel alustel?

Šmigun-Vähi praegust menetlust reeglitemuudatus ei mõjuta. Ligi kaks aastat kestnud protsess peaks kuulujuttude kohaselt lahenduse saama sel kevadel.