Eesti meeste jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson.Foto: Stanislav Moshkov
Jalgpall
21. märts 2016, 17:34

INTERVJUU | Magnus Pehrsson selgitab, miks on koondises 9 Flora mängijat, miks pole Lutsu ja Ojamaad ja miks Baranov keskväljale liigutatakse? (10)

Eesti meeste jalgpallikoondis kogunes täna, et alustada valmistumist neljapäevaseks maavõistluseks Norraga. Peatreener Magnus Pehrsson vastas tänase trenni eel Õhtulehe küsimustele.

Magnus, alustades valikutest, siis meeskonnas on üheksa FC Flora mängijat, kuigi klubi ise on tabelis alles neljandal kohal. Kuidas nii juhtus?

Koondist koostades vaatame otsa igale positsioonile ja arutame, kes oleks sinna parim valik. Samuti seda, et moodustuks parim kooslus, kusjuures lisaks mängijate individuaalsetele oskustele arvestame ka üheksa koosveedetava päeva jooksul tehtavate treeningute eesmärgiga.

Kõiki asju arvestades saigi seekordne valik selline. Nimekirja vaadates silmasime ka ise, et florakaid on seal koguni üheksa. Samas pole see kuigi imelik, sest nad olid 2015 pika puuga Eesti kõige parem meeskond ja näitasid head minekut ka alanud hooaja eel. Põhjus ongi selline.

Keskkaitsjad Madis Vihmann ja Joonas Tamm on mõlemad Floras kord platsil, kord pingil. Kas sa ei pelga, et koondise tarbeks napib neil mängupraktikat?

Ei, ei pelga. Nikita Baranov on Flora põhikeskkaitsja ning Vihmann ja Tamm on jaganud ülejäänud mänguaja. Ning meeskonda kahte viimast keskkaitsjat valides leidsime seniste esituste põhjal, et nemad kaks on kõige paremad valikud.

Seega paremad kui Igor Morozov ja Vladimir Avilov?

Jah, muidu poleks me Tamme ja Vihmanni valinud. Samas olen väga rõõmus, et Morozov on lõpuks väljakul tagasi, ent tuleb arvestada, et tal on selja taga väga pikk paus ning pole praegu veel koondise jaoks vajalikul tasemel.

Rääkides äärepoolkaitsjatest, siis meeskonda kuuluvad Ken Kallaste, Sander Puri, Rauno Alliku ja Maksim Gussev ning teiste seas jäid välja Henrik Ojamaa, Siim Luts ja Tarmo Kink. Kas põhjuseks on ainult mängijatüüp või on veel mingid omadused, mis on säärase otsuse tinginud?

Oleme üha enam leidnud Eesti meeskonna jaoks sobiva mänguviisi ning tajume, milliseid omadusi selle jaoks väljakul vajame. Valisin äärepoolkaitsesse mängijad, kes suudavad jalgpallimängu kõigis olukordades – rünnak, kaitse, üleminekud kaitsest ründesse ja vastupidi, standardolukorrad – meeskonnale kõige enam kasulikud olla. Vajame igale positsioonile mitmekülgseid mängijaid ja seepärast ongi valik selline nagu ta on.

Mida peaksid näiteks Luts ja Ojamaa tegema, et tagasi koondisesse pääseda? Kas oma mängustiili muutma?

Esinema paremini jalgpallimängu kõigis lõikudes. Treenerina otsustan lähtudes meie vajadustest konkreetset mänguviisi silmas pidades.

Rünnakul on meie võtmemängijaks Konstantin Vassiljev ja vajame tema ümber mängijaid, kes aitaksid tal hiilata ja kõik oma paremad omadused letti käia. Seega vaatame [äärepoolkaitsjate] suutlikust pressingut teha, kaitseliini taha spurtida, tohutult tööd rügada, sest just seda me neilt vajame.

Kas Sergei Zenjov on algavas koondiselaagris ründaja või äärepoolkaitsja?

Ta on Sergei Zenjov! Aga eelkõige on ta algavas laagris ründaja, kuigi ma pole talle endale seda veel jõudnud rääkida, sest mind ootavad õhtul ees mitmed personaalvestlused, sealhulgas ka Zenjoviga. Aga ta on vajadusel valmis mängima ka äärel.

Seega Rauno Sappineni kasutad sa algavas laagris eelkõige ründava poolkaitsja, mitte ründajana?

Sappineni näen kahel positsioonil – tulevikku silmas pidades ründava poolkaitsjana, sest praegu on Vassiljev seal kindel valik number üks. Aga ka ründajana, sest vaatamata sellele, et ta Floras praegu ründajana ei mängi, on ta selle positsiooni tarbeks huvitav ja teistsugune valik.

Laagrisse on kutsutud 26 mängijat, mida on päris rohkesti. Kui palju neist kahe mängu jooksul ka platsile saavad?

Ma pole seda veel otsustanud. Nagu alati, oleme jaganud laagri kaheks. Esmalt on neljapäevane Norra-mängu tsükkel, mille järel keskendume Serbiale. Meil on luksus, et mängud toimuvad neljapäeval ja teisipäeval (valiksarjas lahutaks mänge vaid kaks puhkepäeva – toim) ja saan neile läheneda nagu klubitreener.

Ehk mängime ühe mängu, hindame seda, annan mängijatele vaba päeva nagu nad laupäeval ka saavad ning siis teeme infot ja järgmist vastast analüüsides otsused teist mängu silmas pidades.

Ideed mul muidugi on, aga eks näis, mis Norra-mängus juhtub. Kuigi mul on huvi näha antud laagri jooksul erinevaid mängijaid erinevates rollides, siis peamine on meeskonna areng, mis tähendab, et ei juhtu nii, et Norra vastu mängib üks ja Serbia vastu sootuks teine koosseis. Proovime esineda võimalikult hästi ilma väga palju muudatusi tegemata.

Andreas Vaikla ja Madis Vihmann kutsuti meeskonna juurde vaid esimeseks mänguks, mille järel liituvad nad võõrsil Horvaatiaga kohtuva U21 koondisega. Kas tõid nad A-koondisesse õhkkonnaga tutvuma või võivad nad neljapäeval ka platsile pääseda?

Praeguse plaani järgi nad neljapäeval ei mängi, vaid saavad viie päeva jooksul A-koondisega töötamise kogemuse võrra rikkamaks.

Selgita palun, miks kavatsed kasutada Nikita Baranovit uuel positsioonil (Pehrsson avaldas eelmisel nädalal, et katsetab keskkaitsjat Baranovit keskpoolkaitsjana – toim)?

Jah, proovime teda trennides keskpoolkaitses ning vaatame, kas tal on võimalik ka neljapäeval platsil seda positsiooni mängida. Baranov on alates eelmisest suvest olnud Premium liiga parim jalgpallur ning paistnud silma ka tänavuseks hooajaks valmistudes.

Minu silmis kuulub Baranov hetkel Eesti 11 parema jalgpalluri sekka, aga leidsime eelmisel aastal keskkaitsesse paari Ragnar Klavan – Enar Jääger, millega soovin jätkata, sest nad on väga hea kooslus.

Seega arvestades positiivset kogemust Karol Metsaga (Pehrsson asus kohe pärast peatreeneriks asumist kasutama keskkaitsjat Metsa keskpoolkaitses – toim) ja Baranovi omadusi jalgpallurina, siis muidugi on ta väga hea keskkaitsja, ent ta omab ka huvitavaid ründavaid omadusi – platsinägemine, sööduoskus – mistõttu arvamegi, et Nikitast võib meile kasu olla ka keskpoolkaitsjana.

Nii oleks meil võimalik ta väljakule saata või vähemalt omada selleks võimalust. Ning aus olles, siis septembris, kui Baranov esimest korda A-koondise laagris viibis, osales ta enamikes trennides keskpoolkaitsjana.

Kas on võimalik, et näeme Eesti koondises keskpoolkaitses duot Karol Mets – Nikita Baranov?

Jah, see on üks võimalus. See tähendaks keskpoolkaitses senisest suuremat kaitsvat jõudu, kuigi Ilja Antonov ja Aleksandr Dmitrijev, kes enamasti seal mänginud, on samuti kaitsvalt väga head ja muutus poleks väga suur.

Aga Mets – Baranov duo keskpoolkaitses mõjutaks ka äärepoolkaitsjatele antavaid ülesandeid.

Ning standardolukordi kah.

Jah, seal oleksime senisest veelgi tugevamad.