Rein Taaramäe Kataloonia tuurist: Girot silmas pidades peaksin olema magusas asendis

"Kataloonia velotuur sai eilsega otsa, õnneks! Üks raskeimaid tuure, mida elus sõitnud olen. Tempo oli iga päev väga kiire ja päris siledaid päevi polnudki. Lisaks kaks tõelist mägedeetappi.

Esimesed kolm etappi olid minu jaoks eriti rasked, sest keha reageeris pärast mäestikulaagrit kui õpiku järgi. Kolm päeva olin täitsa kinni, jõudu polnud ning pulss üles ei läinud. Tulin otse laagrist võistlema, sest viimasel kahel korral on minu mootor alla tulles koheselt hea olnud, kuid see on rohkem ebareeglipärane.

Õpiku järgi tähendavadki esimesed päevad kehale liigset muutust, energiat vähem ja nii siis seekord oligi. Lühis mootoris, kolme päevaga väsitasin ja piinasin end päris palju ning just see jättiski ülejäänud tuuriks oma pitseri jalga. Neljas, tõeline kõrgmägede etapp 20 km tõusudega andis siiski enesekindlust, sest olenemata väsinud olekust oli lõpuks gaas lahti ja suutsin esigrupis istuda viimaste kilomeetriteni.

Lõpuks lõppeski tuur rohkem meeskonda aidates ja oli ka põhjust, keda aidata, sest Zakarin istus kokkuvõttes esikümnes. Veel viimasel päeval oli enesetunne päris hea. Kokkuvõttes tõmbas tuur mind megatühjaks ja pean nüüd nädalakese taastuma, kuid Girot silmas pidades peaksin olema päris magusas asendis. Ehk kui tõeline vorm käes, peaks ka tulemus tulema. Vorm on nii-öelda sammude kaugusel. Edasi veel 20 päeva mäestikulaagrit pilvepiiril ja siis Liege'i klassikule. Seekord tuleks siis varem mäe otsast alla. Liege'ilt Romandiale ning siis juba maikuu ja Roosa võidusõidu aeg," kirjeldas Taaramäe oma tegemisi.