Balti turniiri tõttu läks Eestil vett vedama võimalus tõusta jalgpalli maailmameistriks (8)

4. märtsil, kui avalikustati 8. juunil toimuv Portugal – Eesti maavõistlus, ütles EJLi president Aivar Pohlak Õhtulehele: "Näiteks läks meil just vett vedama üks võimalusi tuua 2018. aastaks Tallinna sümpaatne ja atraktiivne Uruguay. Selleks olnuks tarvis mängida nendega 27. mail Montevideos, mis paraku polnud Balti turniiri tõttu võimalik."

Nimelt lepiti sügisel kokku Balti turniiri uus formaat, kus kõik kolm riiki võõrustavad ühte kohtumist ning mängude vahele jääb vähemalt kaks puhkepäeva, mis võimaldab kõigil osaleda kõigis matšides parima koosseisuga. Eesti kohtub 28. mail Klaipedas Leeduga ja 4. juunil Pärnus Lätiga ning reis Uruguaisse ei mahtunud sinna plaanidesse kuidagi.

Kui oleks mahtunud, võinuks Eesti tõusta mitteametlikuks maailmameistriks. Mitteametlik jalgpalli MM-tiitel on fiktiivne autasu, mille omanikku arvutatakse profipoksist tuntud skeemiga – tiitli saab endale see, kes senise maailmameistri alistab (viigi puhul jääb tiitel senisele omanikule).

Tiitlit arvutatakse alates kõigi aegade esimesest koondise maavõistlusest - 1872. aasta 30. novembril peetud Šotimaa - Inglismaa matšist. Toona jäi 0:0 viigi tõttu tiitel välja andmata, aga kui 1873. aasta 8. märtsil sai Inglismaa Šotimaast 4:2 jagu, sai neist ka esimene mitteametlik maailmameister.

Praeguseks on peetud 910 tiitlimatši, millest viimane toimus teisipäeval, kui Uruguai kaitses tiitlit, kui alistas päris MMi valikmängus 1:0 Peruu. Uruguai sai mitteametliku MM-tiitli enda valdusse mullu 17. novembril, kui alistas 3:0 Tšiili.

25. märtsil kaitsti tiitlit, kui võõrsil tehti 2:2 viik Brasiiliaga, eile oldi edukad Peruu vastu ning järgmine tiitlimatš võinuks olla Uruguai – Eesti, ent paraku pidid Sinisärgid eelpool kirjeldatud põhjusel pakkumisest ära ütlema. 27. mail võõrustab Uruguai hoopis Trinidadi ja Tobago koondist.

Kui Eesti suutnuks võõrsil Uruguai alistada, mida ei saa kunagi välistada, ja tõusnud mitteametlikuks maailmameistriks, poleks tegu olnud võistluse ajaloo kõige kummalisema tiitliomanikuga. Alates 1872. aastast on peetud 911 tiitlimatši, mille jooksul on tiitlit omanud 48 riiki, kelle seast leiab näiteks Hollandi Antillid (praeguse nimega Curacao), Gruusia, Põhja-Korea ja Zimbabwe.

Tiitlimatšides on osalenud, aga kaotajaks jäänud näiteks Jordaania, Soome (koguni kolm korda), Guam, Taivan, Turkmenistan, Liechtenstein, Fääri saared ja Malta.

Kuidas võiks sinna nimistusse lisanduda Eesti? Variante on kaks: 1) maavõistluse kaudu, 2) valikmängu kaudu, kui mitteametlik maailmameister Eestiga vastamisi loositakse. Aga mõlemal puhul on vaja ka õnne, sest kui mitteametlik maailmameister enne Eestiga kohtumist kellelegi kaotab, kaob Sinisärkidel võimalus tiitlimatšis osaleda.