Konstantin Vassiljevi oivalised kauglöögid peavad olema osa, mitte tervik Eesti ründearsenalist. Foto: Stanislav Moshkov
4. aprill 2016, 06:00
Mart Treial | Jalgpallikoondise võlu ja valu (1)
Eesti jalgpallikoondis pidas märtsi lõpus Lillekülas kaks maavõistlusmängu. Esmalt tehti väravateta viik Norraga, viis päeva hiljem kaotati 0:1 Serbiale.
Eesti jalgpallikoondis pidas märtsi lõpus Lillekülas kaks maavõistlusmängu. Esmalt tehti väravateta viik Norraga, viis päeva hiljem kaotati 0:1 Serbiale.
Need mängud Euroopa keskmikega tekitasid sügisel algavat MM-valikturniiri silmas pidades kahetisi emotsioone. Eelkõige aga kinnitasid lõppenud EM-valikturniiri müüte: koondis on kaitses sitke, kuid rünnakul tömp.
Väravaid ei tule ega tule. 180 minutit nulli peal on fakt. Ja mitte rõõmustav ega aktsepteeritav, sest vastas polnud Vana Maailma tipud. Suvist EMi arvestades isegi mitte TOP24 satsid. Peatreener Magnus Pehrsson ütles Serbia mängu järel kuldsed sõnad: „Ükskõik, kui väga ma ka ei tahaks, mina ei saa palli võrku lüüa. Saan anda vaid idee.“
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
See on juba olnud ju! Täpselt sama jutuga käis siin üks teine Viiking! See oli Teitur Tohtason! Kaitse on oluliseim! Aga teituril oli suurem visioon! Oli kord, selge kaitse liinide taktika, alles kaks aastat sellega töötades lubas et proovime nüüd mängu avada. Saattus samasuguse piruka otsa nagu Back täna soome koondisega... nende mängijatega on see utoopia! Edasi teitur oli mees vähemalt tunnistas ja loobus ise!Piper, Goes ega Viggo Jensen keegi ei saanud sellega hakkama. Ainuke kes eesti ka rünnakul mängima suutis panna oliTarmo Rüütli! Muidugi oli tal önne et sattus parim aeg sellel laulva revulutsiooni ajal sündinutest et neid korraga nii palju tuli ja parimas eas, see hakkab nüüd otsa saama. Peamine oli aga et Tarmo Rüütli teadis ja tundis neid läbi ja ribadeks noorusest saadik! Ta oskas kahe päevase koondise kogunemise ajal välja selektida kes ja mis vormis on. Milleks ta kolmandal ja viiendal päeval Eesti särgis platsil vöimeline on! Ta tundis igat mängijat isiklikul juba vähemalt kümme aastat! Pehrson on aga üks suur ja super setsialist nagu soome riigitelevisiooni super asjatundjad kommentaatorid tallinna slängis. Kahjuks aga Eesti vuti koondisele vaid üks suur aja raiskamise aeg! Noh ja umbkaitse spatsialistiks vast saaks ka tituleerida, aga nagu varasemad treenerid Ubakivi, Kotovas juba kunagi mainisid, kas Te tahate sellist Jalgpalli?