GRAAFIK | Kes on olnud kõige edukam EOK president? (5)

Eestlaste esimene medalivõit tuli 1912. aasta Stockholmi suveolümpial, kui Tsaari-Venemaa koosseisus teenis hõbemedali Martin Klein. 1920. aastal osaleti Antverpenis juba Eesti värvides ning võideti kuld ja kaks hõbemedalit. Nõukogude liidu koondises võitsid Eesti sportlased 34 medalit, sealhulgas 12 kulda.

Kuidas on läinud Eesti sportlastel aga Eesti Olümpiakomitee olemasolul?

Karl Friedrich Akel (1923-1931)

1923. aastal moodustatud EOK sai oma esimese juhi (esimehe) alles järgmise aasta 5. mail. Juhatuse koosolekul valiti esimeheks dr. Karl Friedrich Akel, Eesti toonane välisminister. Akel pani 1931. aastal ameti maha ning loobus ka Eesti esindaja tööst ROK-is.

Ametiajal osaletud olümpiad: 3 (1924 Pariis, 1928 Amsterdam, 1928 Sankt Moritz)
Võidetud olümpiamedalid: 11 (3 kulda, 2 hõbedat, 6 pronksi)

Johan Laidoner (1931-1940)

Pärast Akelit võttis esimehe ameti üle 1931. aastal kindral Johan Laidoner, kes oli aastatel 1924 - 1931 EOK abiesimees. 1934. aasta jaanuaris toimunud uue juhatuse valimisel sai Johan Laidoner ametlikult EOK uueks esimeheks ning oli ametis kuni 1940.aastani. Laidoner vaevles vangipõlves ka 1952. aastal, kui ROK EOK olematuks vaikis ja Nõukogude Liidu Helsingi olümpiale kutsus.

Ametiajal osaletud olümpiad: 3 (Los Angeles 1932, Berliin 1936, Garmisch-Partenkirchen 1936) 
Võidetud olümpiamedalid: 7 (2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi)

Arnold Green (1989-1997)

Arnold Green oli EOK taasiseseisvumisaegse perioodi võtmeisikuid. Tema juhtimisel valmistati ette ja viidi läbi 1980. aasta OM-i purjeregatt Tallinnas, tema eestvedamisel on rajatud nii Tartu ülikooli staadion, Tallinna Kalevi staadion ja spordihall. 1989. aastal valiti Green taasmoodustatud EOK presidendiks ning oli ametikohal kuni 1997. aastani. Green seisis ka selle eest, et Eesti liikmelisus ROKis taastati - 1992. aastal osaleti juba nii Barcelona suvemängudel kui Albertville’i taliolümpial.

Ametiajal osaletud olümpiad:4 (1992 Albertville, 1992 Barcelona, 1994 Lillehammer, 1996 Atlanta)
Võidetud olümpiamedalid: 2 (kuld ja pronks)

Tiit Nuudi (1997-2001)

1992. aastast EOK asepresidendina ametis olnud Tiit Nuudi sai presidendiks 1997. aastal ning tõi sisse muudatusi. Tema eestvõttel käivitati EOK uus kommertsprogramm, kindlustati tippspordi finantseerimise skeem, töötati välja printsiibid olümpial edukalt esinenud sportlaste premeerimiseks ning olümpiavõitjad kindlustati eluaegse toetusega.

Ametiajal osaletud olümpiad: 2 (1998 Nagano, 2000 Sydney)
Võidetud olümpiamedalid: 3 (kuld ja kaks pronksi)

Mart Siimann (2001-2012)

Kõige pikemaajalisem EOK president on olnud 2001. aastal valituks saanud Mart Siimann, kes oli pukis koguni kolm ametiaega ehk 11 aastat. 2008. aastal Õhtulehes ilmunud intervjuus tunnistas Siimann, et Eesti Olümpiakomiteest ei sõltu midagi, kõike otsustavad poliitikud. Ometi oli Siimann seni esimene ja ainus EOK palgaline president. Siimanni ametiaeg oli edukas - eestlased võitsid 14 olümpiamedalit.

Ametiajal osaletud olümpiad: 6 (2002 Salt Lake City, 2004 Ateena, 2006 Torino, 2008 Peking, 2010 Vancouver, 2012 London)
Võidetud olümpiamedalid: 14 (5 kulda, 5 hõbedat, 4 pronksi, sh 2 Kristina Šmigun-Vähi võidetud kulda on dopinguskandaali tõttu veel küsimärgi all)

Neinar Seli (2012-2015)

2012. aastal võttis Siimannilt ametikoha üle poliitik ja ärimees Neinar Seli, kelle soov sporti paremini rahastada tõi talle kaela korruptsioonisüüdistuse. Seli algatas järelkasvuprojekti "Märka järgnevat põlvkonda" ning seisis hea selle eest, et 2014. aastal toimus Paides VIII Eesti Spordi Kongress. 14. detsembril 2015. aastal teatas Seli, et astub presidendikohalt tagasi.

Ametiajal osaletud olümpiad: 1 (2014 Sotši)
Võidetud olümpiamedalid: 0