NFLi legend aitab päästa Margus Hundi karjääri: ma pole kunagi varem näinud kedagi nõnda suurt, siredat, pikka ja tugevat (2)

Hunt on esimese kolme NFLi hooajaga saanud ametlikku statistikasse kokku kirja 12 palliga vastase mahatõmbamist ning poolteist* mängujuhi „kotti panemist“. Need numbrid pole muljetavaldavad. Lepingut Bengalsiga on mehel järgi veel ühe aasta jagu ja kui eestlane tahab, et karjäär jätkuks, peavad need statistikanumbrid kõvasti kasvama.

136 kilo meheilu

Hunt, kes tähistas hiljuti oma esimest pulma-aastapäeva ameeriklannast abikaasa Heatheriga, on omalt poolt teinud igatahes kõik võimaliku, et toimuks kauaoodatud kvaliteedihüpe. "Kahe hooaja vahel läksin tagasi kergejõustikulaadsema treeningstiili juurde," rääkis 2006. aastal nii kettaheites kui kuulitõukes juunioride maailmameistriks tulnud Hunt ESPNile. "Saime [meeskonna füüsilise ettevalmistuse treenerilt] üldise treeningplaani, mida ka jälgisin, aga päev-päevalt lisasin juurde paar asja. Teadsin, et need istuvad mulle. See on aidanud."

Võrreldes jaanuariga on kaitseliini ääremängija ehk ala terminite keeles defensive end võtnud viis kilo juurde, ent kui Bengals juulis trennidega alustab, kuluvad need peagi maha ja tulemus peaks olema väledam ja jõulisem Hunt.

Musklite kasvatamise kõrvalt on Hunt üritanud panna kõrva taha ka mänguteadmisi. Selleks alustas eestlane koostööd viis korda NFLi tähtede mängule valitud ja 1996. aastal liiga parimaks kaitsemängijaks kuulutatud Kevin Greene’iga.

"Sain teda kolm päeva oma käe järgi voolida ja ma pole kunagi varem näinud kedagi nõnda suurt, siredat, pikka ja tugevat. Kui ta teeb ära isegi mõne asja, millest rääkisime, siis luban, et ta muudab ründeliini mängijate elu väga kibedaks," vahendas Greene’i sõnu Bengalsi koduleht.

Kõik on Hundi kätes

Greene, kes tuli abitreenerina Green Bay Packersiga ka Super Bowli võitjaks, teab, mida räägib. Mees niitis oma 15aastase karjääri jooksul mängujuhi maha 160 korral, mis on NFLi ajaloo paremuselt kolmas tulemus.

"Ütlesin talle (Hundile – toim): mina olin 191 sentimeetrit pikk, 111 kilo raske ja sain 160 kirja; sa oled 203 ja 136 ning peaksid väljakul tüüpe hävitama!“"selgitas Greene. "Nii et ma õpetasin talle paari nippi, kuidas mängujuhini jõuda. Asju, mida ma teile rääkida ei saa – saladusi!"

Mehed arutasid pisiasjadeni, kuidas vastaste asetuse järgi nende mänguplaan läbi hammustada, kuidas blokeerijast mööda saamiseks oma jalgu seada, kuhu panna käed, kuidas vastasele kaitsmetega õigesti vopsu anda. "Kui ta need ära õpib…" jättis Greene lauselõpu õhku.

Hunt nentis omaltpoolt, et kui analüüsisid koos legendiga nii tema kui enda mänguvideoid, siis ameerika jalgpall mänguna pole selle ajaga suuresti muutunud. "Kõik oli täpselt nii nagu ta seletas – ta oli olukorraks valmis ja viis selle lõpuni. Ja kui vaatasime minu olukordi, ei saanud ma sellega kordagi hakkama." Meie mees võttis seejärel oma mängu üksipulgi lahti ja tõdes, et ta oli ise oma elu liiga keeruliseks teinud.

Kõik märgid näitavad, et eestlase elu teevad tänavu lihtsamaks ka Bengalsi treenerid, kes võtsid vastu julge otsuse: minna lasti eelnevatel hooaegadel kaitseliinis peamise vahetusmehe rolli kandnud ääremängijal Wallace Gilberryl ning vähemalt paberite järgi peaks Hunt olema Michael Johnsoni ja Carlos Dunlapi järel ääremängija positsiooni esimene varumees.

Mõistagi on defensive ende Bengalsi ridades veelgi: Hundist aasta hiljem tiimiga liitunud Will Clarke, kelle mänguaeg on seni olnud sama kasin kui eestlasel, lisaks mullu lisandunud Dezmond Johnson ning kaks kollanokka, kes haarati trennidesse tänavuse noormängijate drafti järel. Lisaks ootab oma võimalust äärel särada liini keskkaitsja Marcus Hardison.

Seega pole Bengals kõiki kaarte pannud vaid Hundile, ent meie mehe šansid mülkast tippu tõsta on kindlasti karjääri parimad. Ehk nagu Greene eestlast teele saates ütles: „Nüüd on kõik Marguse kätes.“.

*Üks omapäi ja teine meeskonnakaaslasega kahesse.