Jesus Maria Pereda viib Hispaania EMi finaalmatši tiitlikaitsja Nõukogude Liidu vastu juba 6. minutil juhtima.Foto: General
Jalgpalli EMi ajalugu
17. mai 2016, 12:01

EM 1964 | Tiitlivõit diktaator Franco isiklikul loal

Formaat oli sama, mis 1960 - osalejad (seekord 29, mitte kõigest 17) loositi play-off'iks tabelisse ning kui poolfinalistid selged, valiti finaalturniiri toimumispaik. Sedapuhku otsustati Hispaania kasuks.

Muuseas, teoorias polnud kaugel, et finaalturniiri korraldanuks Luksemburg, sest pisiriik alistas 1/8-finaalis kahe mängu kokkuvõttes Hollandi 3:2 ning kaotas veerandfinaalis Taanile alles lisamänguga (0:1), kui kaks matši olid jäänud viiki (2:2 ja 3:3). Kogenud mälumängijat faktiga, et väikseim EMi veerandfinaali jõudnud riik on Luksemburg, ei üllata.

Esimeses poolfinaalis alistas Hispaania lisaajal 2:1 Ungari (võiduvärava lõi 112. minutil Amancio), teises poolfinaalis oli Nõukogude Liit kindlalt 3:0 üle Taanist. Pronksimatšis läks vaja lisaaega, kus Dezso Novak lõi kaks väravat ja tagas Ungarile 3:1 võidu.

Finaalis kohtusid Hispaania ja Nõukogude Liit. Neli aastat varem oli fašistlik diktaator Franco keelanud Hispaanial veerandfinaalis kommunistliku Nõukogude Liiduga mängida ja kirja läks loobumisvõit. Nüüd diktaator kätt ette ei pannud.

Jesus Maria Pereda viis Hispaania 6. minutil juhtima, aga Galimzjan Husainov viigistas vaid kaks minutit hiljem. Hispaaniale tõi tiitli Marcelino Martinezi 84. minuti värav. Vaevalt oskas Hispaania jalgpall karta, et järgmist tiitlivõitu tuleb neil oodata 44 aastat...