J.S. Nashi katab Dalkia/Nybiti mängumees Tanel Sokk.Foto: MARGUS ANSU
Korvpall
26. mai 2016, 12:05

Finaalseeriate unustuste hõlma vajunud leegionärid: U20 EMi staar, Euroliiga meister ja Cramot 11 miljoni kroonise nõudega ähvardanud ameeriklane

Tartu Ülikool/Rock ja BC Kalev/Cramo on Eesti korvpalli meistrivõistluste finaalseerias enne tänavust kohtunud üheksa korda. Kui Brian Cusworthi, Georgi Tsintsadze ja Travis Reedi nimed ütlevad korvpallisõpradele palju, on finaalseeriates platsil käinud ka leegionäre, kelle mainimisel mälusopp hätta jääb. Aga olge mureta, Õhtuleht meenutab rohkem või vähem unustatud välismängijaid!

J. S. Nash

Mängujuht oli kümme aastat tagasi Rocki üks suuremaid korvikütte, tuues Eesti meistriliigas keskmiselt 17,27 punkti. Ehkki Nash võttis ka keskmiselt ligi viis lauapalli, jagas pea kolm korvisöötu ning tegi poolteist vaheltlõiget mängu kohta, „oskas“ ta ka uskumatult hästi palli kaotada.

Näiteks tegi Nash finaalseeria teises kohtumises lausa seitse pallikaotust, hooaja keskmine näit oli aga lausa 3,93. Võrdluseks olgu toodud, et tänavu tegi enim pallikaotusi mängu kohta Audentese SG/Noortekoondise Siim-Markus Post (3,33).

J.S. Nashi katab Dalkia/Nybiti mängumees Tanel Sokk. Foto: MARGUS ANSU

Ameeriklane tuli Eestisse otse ülikoolist katseajale, sõlmides 2005. aasta detsembris lepingu. Samal aastal abiellus ta Caseyga, kes mängis sarnaselt Nashile Oregoni ülikoolis korvpalli.

Kusjuures, Rocki ajaloost raamatu kirjutanud ajakirjaniku Vahur Kalmre sõnul proovis Nash treeninglaagris suusatamist. Praeguseks on 33aastane pallur karjääri lõpetanud ning töötab treenerina. Lisaks Eestile mängis Nash ka näiteks Hollandi klubis Leideni BS.

Povilas Butkevičius

Leedulane liitus Rockiga alles 19aastaselt ning kuulus Eesti mõistes ülitugevasse võistkonda: lisaks Tanel Teinile pallisid Rockis ka Gert Kullamäe, Tarmo Kikerpill ja ainsa eestlasena maailma tugevaimas liigas mänginud Martin Müürsepp. Hooajaks siis 2006/07.

Rocki peatreeneriks oli toona Butkevičiuse Kaunase Žalgirise kooliga kaasmaalane Algirdas Brazys, kes kasutas ääremängijat meeleldi algkoosseisus. Vahel ainult hüppepalli võitmiseks. Muide, 1994. aastal võitis Brazys mängijana Žalgirisega Leedu tiitli, meeskonda juhendas legendaarne Jaak Salumets ning palliplatsil tegutses tänane Rocki peatreener Gert Kullamäe.

Povilas Butkevičius. Foto: MIHKEL MARIPUU

Isiklikult mittemidagiütlev hooaeg Rockis selja taga, säras Tartu klubiga meistritiitli võitnud Butkevičius suvel 11. koha saanud Leeduga U20 EMil. Ta oli keskmiselt 11,7 lauapalliga turniiri parim lauavõitleja, lisaks viskas nooruk 15,6 punkti mängu kohta. Kahepunktiviskeid tabas Butkevičius 58,3% täpsusega. Samuti panustas ta kaitses omade edusse 1,6 vaheltlõike ja 1,4 blokeeritud viskega.

Huvitaval kombel oli tolle EMi parim korvikütt lätlane Ronalds Zakis. Statistiliste edetabelite tipust leiab muuhulgas ka Moskva CSKA fantastilise duo Miloš Teodosici ja Nando De Colo ning NBAs palliva Iisraeli ääremängija Omri Casspi. Teodosici vedamisel võitis turniiri Serbia, alistades finaalis 87:78 Hispaania. Viimaseid ei aidanud ka Madridi Reali mängujuhi Segio Llulli 24 silma.

Lisaks Rockile on 28aastane ja 203 cm pikkune Butkevičius esindanud näiteks Eesti koondislase Siim-Sander Vene leivaisa Kaunase Žalgiris, mänginud teistes Leedu klubides ja Itaalias.

Bojan Pelkic

Montenegro passiga Pelkic esindas Kalev/Cramot hooajal 2007/08 ning mehe Eesti perioodi tippmargiks oli Balti liiga pealtpanekuvõistluse võitmine…Maarjamaa meistrivõistlustel sai „jugo“ kaela hõbeda.

Pelkic saabus Cramosse toonase peatreeneri Veselin Matici kutsel. Nimelt teadis serblane vasakukäelist hõimuvenda juba varasemast. Ehkki ääremängija oli sisuliselt vaid statisti rollis, jäi ta Cramosse hooaja lõpuni.

Too hooaeg on Eesti korvpallisõprade jaoks meeles leegionäride rohke aastana. Ühel hetkel oli Cramo rivistuses kuue meie mehe kõrval lausa seitse välismaalast. Erilist tähelepanu kogus suurte ootustega värvatud 223 cm pikkune grusiin Sergo Atuašvili, kellest Eestis siiski suurt midagi ei saanud.

Irvhammaste väitel püsis Pelkic Cramos hooaja ainult tänu tutvustele Maticiga, sest mänguklassilt jäi Bosnia ja Hertsegoviina juurtega mees Eesti tippklubi jaoks lahjaks.

Veselin Matic. Foto: TOOMAS HUIK

Josh Pace

Ameeriklase kutsus Eestisse Cramot 2008/09 hooajal juhendama hakanud Nenad Vucinic, kes teadis kõva töömehena tuntud pallurit Uus-Meremaalt. Nimelt juhendas Vucinic aastatel 2004-07 Nelson Giantsit, kus pallis ka Pace.

Leegionär viskas Eesti meistrivõistlustel keskmiselt veidi üle kaheksa punkti ja võttis neli lauapalli. Sealjuures käis Pace platsil ka 2009. aasta 5. veebruari legendaarses kohtumises Kaunase Žalgirise vastu, mille Cramo võitis 84:57.

Et hooaeg Eestis lõppes meistritiitliga, tahtis Pace karjääriredelil astuda sammus kõrgemale. Mehe sõnul huvitus tema teenetest 2009. aasta suvel NBA klubi Los Angeles Clippers, võib-olla ka Indiana Pacers ja Cleveland Cavaliers. Suveliigas esindas ta Golden State Warriorsit.

Ent unistuste liiga kontraht jäi Pace’il teenimata. Küll ähvardas ta 2009. aasta sügisel agendi kaudu Cramolt välja nõuda miljonit dollarit. Nimelt väitis Pace’i esindaja Nate McCray veebiküljele The Hoop, et Cramo on tema hoolealuse ees jätnud täitmata lepingulisi kohustusi ning agentuur DSM ähvardab Eesti meisterklubi miljoni dollari (toona ligi 11 miljonit krooni) suuruse kahjunõudega kohtu kaudu.

Josh Pace (palliga). Foto: MARGUS ANSU

Cramo vedaja Ivar Valdmaa tunnistas lõpuks, et klubi on tõepoolest Pace’ile võlgu, kuid eestlase sõnul jõudsid osapooled maksegraafiku osas kokkuleppele ning miljoni dollariline ähvardus täide ei läinud. Väidetavalt ei makstud 32aastaselt karjääri lõpetanud mehele õigeaegselt preemiarahasid.

Samas ei tulnud Cramo finantsraskused Eesti korvpallisõpradele uudisena. Oli ju majandusbuumi mull lõhkenud ning pea sajaprotsendiliselt erarahadel püsinud Cramo elas üle raskeid aegu. 2008/09 hooaja järel jäi Cramo võlgu ka näiteks Nate Foxile, John Linehanile ja Eesti koondise kaptenile Kristjan Kangurile. 2009. aasta lõpus tekis Cramol võlgnevus Vucinici ees.

Kendrick Johnson

Üheksa aastat tagasi Cramos pallinud Johnson oli Veselin Matici meistrivõistluste hõbedaga lõppenud debüüthooajal Cramo üks juhtfiguure, visates keskmiselt veidi üle 11 punkti mängus. Enne Eestisse tulekut oli 187 cm pikkune mängumees pallinud Kreeka, Saksamaa, Türgi ja Itaalia meistriliigades.

Saksamaal Schwelmi ridades oli Johnson sealse meistrisarja üks paremaid punktiviskajaid, kuid Schwelmist lahkumist saatis halvustav kommentaar korvpalliportaalis 24sec.net: „Ta viskas palju ja mõtles vaid oma punktidele. Samuti oli teada, et ta keeldus mängu vaheajal osalemast meeskonna koosolekul ja teda tuli eraldi sinna kutsuda.“

Tema mälestusväärseim kohtumine Eesti tippklubi ridades oli 2007. aasta aprillis Balti liigas. Nimelt oli Cramo Ventspilsi vastu viimastel sekunditel taga 72:74. 11 sekundit enne lõppu lubas Johnson minutilisel vaheajal, et tabab otsustava viske ning ameeriklane pidaski sõna!

„Just selleks mind siia toodigi, seda ma teen. Ja teen hästi,“ teatas ta Õhtulehele. „Ütlesin kaaslastele, et ärgu muretsegu. Tean, et kui näen korvi ja saan korralikult jalad maha, taban sellisel hetkel sada protsenti!“ Mees lisas: „Viskajad peavad end kõigepealt sooajaks saama – natuke mööda viskama, et siis otsustav vise tabada,“

Cramo järel esindas tänaseks 40aastane näiteks Bosnia ja Hertsegoviina klubi Igokead ning Ungari satsi Atomerőmű.

David Bailey

Sarnaselt Johnsonile pallis ka kõigest 173 cm pikkune Bailey Eestis hooajal 2006/07, ent Tallinna suurklubi asemel maandus ameeriklane Rockis.

Bailey liitus Tartu tiimiga 2007. aasta jaanuaris, pärast Prantsusmaa klubist Toulon sule sappa saamist. Ametlikuks põhjuseks toodi, et mängujuht avaldas meeskonnale halba mõju.

Et Bailey üldse Toulonis mängis, oli seotud hoopis teise pahandusega. Pärast edukat 2005-06 hooaega Austraalia klubis Perthi Wildcats oli tal leping samas ka käesolevaks hooajaks, kuni suvel tuli avalikuks, et ta oli dopingukontrollis jäänud vahele kanepi tarvitamisega. Seepeale klubi vallandas ta.

Foto: Tartu Rocki endine peatreener Tõnu Lust (vasakul) ja David Bailey. (MARGUS ANSU)

Rünnakute dirigendi Eestisse saabumine ei kulgenud õlitatult. Pöördudes ülemineku vormistamiseks Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni Euroopa osakonna poole, selgus, et seda tuleb teha hoopis FIBA maailma osakonna kaudu.

Nimelt oli Bailey viimane tööandja, Prantsusmaa klubi Toulon 15. jaanuaril väljastanud vabastuskirja NBAle, ilmselt, et mees saaks mängida NBA tütarliigas. Lõpuks kinnitas Bailey Rocki mänedžer Meelis Pastakule, et ühegi teise klubiga tal lepingut pole ning mängumees tuli Eestisse, saades lõpuks kaela meistrivõistluste kulla.

Kestutis Šeštokas

40aastane leedulane on Balti korvpallis mõnes mõttes legendaarne kuju: nimelt on Šeštokas väidetavalt ainus mängija, kes võitnud meistritiitli nii Eestis (Rockiga), Lätis (kaks korda Ventspilsiga) ja kodumaal (kuus korda Kaunase Žalgirisega, korra Vilniuse Lietuvos Rytasega).

Lisaks on hooajal 2007/08 Rockis pallinud Šeštokase auhinnakapis näiteks U18 EMi, FIBA Saporta Cupi, Euroliiga ja ULEB Cupi võitjamedalid. Pole vast liialdus öelda, et 203 cm pikkune korvialune jõud on üks tituleeritumaid Eestis mänginuid mehi.

Palliga on Kestutis Šeštokas. Foto: MARGUS ANSU

Mainimist väärivad teiste seas ka Dušan Jelic, Edward Scott, Anthony Nelson ja James Williams (kõik Cramo).