Korvpall

"KEHAKULTUURI" JÄLGEDES: Gert Kullamäe analüüsib põhjalikult Tartu Rocki mängijaid! (2)

Ville Arike, 31. mai 2016, 19:35
Gert KullamäeFoto: Aldo Luud
Aastakümneid tagasi ilmus Eestis ajakiri "Kehakultuur", kus NSV Liidu meistrisarjades mänginud võistkondade treenerid võtsid pärast hooaja lõppu hoolealuste tegemised üksipulgi lahti. Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe rääkis oma tänavustest eestlastest hoolealustest samuti piisava põhjalikkusega! Võib meenutada, et kaks päeva tagasi sai lugeda Alar Varraku hinnanguid kalevlaste kohta.

Tanel Sokk

Tanel SokkFoto: Alar Truu

Samal teemal

Olen öelnud korduvalt: äärmiselt hea korvpalligeeniga, teeb väljakul teised paremaks. Mina tunnen ennast treenerina hästi, kui Tanel on väljakul, ta muudab mu paremaks treeneriks. Kui üldse miinust leida, on karjääri jooksul vigastused tema mängu pärssinud. Vastasel juhul oleks tema samuti saanud võimaluse mõnes välisklubis. Taneli mängus võib olla alati kindel, kõikumised pole suured.

Minu ja Taneli puhul on veel see, et oleme koos mänginud. Mängisime koondisega koos Portugalis, kus Tanel mulle palle ette söötis ja õigesti mängu „luges“. Veel üks huvitav detail: räägin mängijatega päris palju, kuid Taneliga väga vähe. Meil polegi suurt midagi arutada – mina mõistan teda ja tema mind. Ta on ka inimesena suurepärane ning kui ei tahtnud enam Kalevis olla, siis on super, et valis just meid.

Kent-Kaarel Vene

Kent-Kaarel VeneFoto: STANISLAV MOSHKOV

Ta väga hea tööeetikaga kutt. Ta ema ja isa olid korvpallurid, tal on Leedu kool seljataga. Alati võitleb. Ta ei virise kunagi. Kui positsioonil „kolm“ või „neli“ on keegi olnud vigastatud, olen öelnud: Kent, mine võitlusse! Ta ei anna alla. Suhtumise poolest ideaalne näide teistele noorkorvpalluritele.

Mida miinuspoolele – ma pole leidnud head lahendust, kuidas Kenti kasutada, kas „kolme“ või „nelja“ peal. Tippkorvpallis jäävad „kolme“ peal mõned asjad puudulikuks ning „nelja“ peal – ta on minupikkune vend! Oleme püüdnud Eesti mõistes luua tippmeeskonda, sest „nelja“ peale vaatad suuremate gabariitidega meest.

Sügisel pakkusin Kentile, et mida ta arvab väljarentimisest mõnda klubisse, kus saaks palju rohkem mängida? Sest Rockis on palju samalaadsete gabariitidega mängijaid. Tema vastas: ei, ta tahab olla Rockis. Mina: respekt, aga mänguline roll võib jääda episoodiliseks. Tema jaoks langesid asjaolud ebasoodsalt kokku. Loodan, et ta saab järgmisel hooajal – ükskõik kus – end lahti mängida.

Gert Dorbek

Gert DorbekFoto: Alar Truu

Gert tegi kindlasti ühe viimaste aastate parema hooaja. Kuid asjad on tasakaalus, finaalseerias teda väga polnud. Oli see nüüd vastaste hea töö või mitte – Alar Varrak rääkis mulle pärast mänge, milline nende plaan oli Gerdiga ja see toimis –, kuid Gert ise polnud ka kõige teravam. Ta polnud päris see, keda ootasime. Kuid kokkuvõttes oli enesekindel ja vedas meeskonda mitmeski suures rahvusvahelises mängus.

Valmo Kriisa lahkus ja rääkisin Gerdile: mine läbi, aga anna ka kaugelt hagu – sinult peab tulema 10-15 punkti ka kehvema mängu korral! See positsioon lihtsalt nõuab seda. Gert ise ka tunnetas seda, pani, ja pani sisse. Tean endagi käest, et vanemas eas hakkad läbiminekuid vähem otsima, tahaks minna lihtsama vastupanu teed ja kaugvisete osa suureneb, kindlasti ei tahtnud ma teha temast ainult viskajat (naerab – V.A.). Tema võitluslikkus pole kuhugi kadunud.

Olen Gerdile ka öelnud, et vanuse lisandudes tuleb suvel üha rohkem vaeva näha. Ma ei räägiks seda, kui poleks ise neid etappe läbi käinud – selleta poleks ma 35aastasena suutnud tulla Rocki ja teha veel korralikke mänge.

Janar Talts

Janar TaltsFoto: ALAR TRUU

Oma vigastuse tõttu oli ta minu silmis kangelane. Mul on Janariga eriline, treener-sõbra suhe, kõik teavad seda. Koos mängimise aegadel oleme elanud ühes toas, oleme arutanud asju, kui ta välismaale läks, ta küsis nõu. Mina usaldan teda, tema usaldab mind. Arvan, et see oli ka üks põhjus, miks Janar valuvaigistite toel kevadeni välja tampis.

Ühel hetkel mõtlesin: Janar, see on Eesti korvpalli suhtes kuritegu, et sa mängid siin seda play-off’i – tegelikult tahan ka mina näha, et sa viid Eesti koondise septembris EMile. Siis jäänuks meil veel vähem võimalusi Kalev/Cramole hambaid näidata ja me kumbki ei tahtnud seda. Respekt mehele.

Timo Eichfuss

Timo EichfussFoto: LAURA OKS

Sama, mis eelmisel aastal. Kahju, et hooaeg vigastuse tõttu poolikuks jäi. Mullu tuli ta opist liiga vara tagasi. Hambad ristis, ta oli meile finaalseerias oma haige jalaga väga hea käik. Kuid ta tegi sellega endale karuteene. Nüüd me ei korranud sama viga. Otsustasime vaid, et kui Janar ja Brian korraga juhtuvad finaalis välja langema, tuleb ta ja annab kellelegi mõne puhkuseminuti. Aga muidu – me ei arvesta temaga hooaja lõpuni. Teeb taastusravi ja valmistab ennast järgmiseks hooajaks valmis terve mängijana.

Ta on alati rõõmsameelne tiimimees – see pole vähetähtis.

Saimon Sutt

Saimon Sutt (valges särgis)Foto: Alar Truu

Andekas kutt. Aga ta natuke kuritarvitab oma andekust. Olen temaga rääkinud mitu-mitu korda, kuid pole näinud suhtumise paranemist. Ma ei taha olla tema suhtes negatiivne, sest paljud küsivad: miks Saimon ei mängi? Ju seal on omad põhjused. Ta peab hakkama tõsisemalt suhtuma, pingutama treeningutel rohkem. Tal on annet rohkem kui meie teistel noortel, kuid tahet endaga vaeva näha vähem.

Oleme temaga rääkinud, kuid kasu pole olnud. Ja ma pole treener, kes professionaalses meeskonnas, kus mängijad palka saavad, pean sellest sada korda rääkima. Arvan, et kolmest-neljast piisab. Mängumees tuleb lõpuks nendest, kes ise südamega tahavad, kes on nõus treeningutel ja suvel meeletult higi valama, tegema lisatrenne, vanemaid mängijaid trennides piitsutama. Ma pole Saimonit suutnud sellisesse seisundisse viia. Loodan, et ta suunab oma ande nüüd töösse. Vastasel korral räägime tulevikus mängijast, kes oli noor ja andekas. 

Marek Doronin

Marek DoroninFoto: Alar Truu

Meie kapten. Ta on nagu Tanel Sokk olnud kahjuks eluaeg vigastustega kimpus. Kui tema ikka väljakule kukub, siis kukub – ehk oleks ta pidanud noorteklassis rohkem kukkumist õppima, näiteks judotrennist alustama (naerab – V.A.). Üks mängija, kellega olen Rockis kõik need kümme aastat koos olnud. Ta on kõva võitleja. Leidub palju inimesi – see läheb juba naljakaks – kes räägivad, et Marek Doronin JÄÄB IKKA Rocki. Suhtumine on pilav ja halvustav. Ma lihtsalt ei oska neid inimesi mõista.

Mängija on asja juures südamega, Tartu enda kutt, võidelnud vigastustega, kuid pole kunagi pead maha löönud, alati rõõmsameelne. Ja visata nina peale, et ta pole kuhugi mujale läinud. Kui mina oleksin põline tartlane ja paremaid pakkumisi pole, ei tahaks kah kuhugi mujale minna. Ta pole naljamees. Lihtsalt on mängijaid, kelle karjäär sujub niimoodi. Ta on meie klubi legend, jaguks vaid tervist!

Kaptenina mees omal kohal, annab alati nii palju, kui on anda. Miinusena võib tuua need legendaarsed vead – panen ta lolli järjekindlusega väljakule, et kogenud vend, ja siis koguneb kolme minutiga neli viga! Ning juhtumisi on meeskonnal vead täis. Siis ta vaatab nii süütute silmadega otsa – et mida ma valesti tegin! Siin on mul oma põhjused, miks ma teda väljakule panen, ja seda ei juhtu kogu aeg. On asju, mida sa ei kontrolli. Ja Mareki agressiivsus muutub teinekord üliagressiivsuseks, mis pöördub enda kahjuks.

Kristen Meister

Kristen MeisterFoto: Mari Luud

Läheb Kent-Kaareliga ühte patta – tõsise suhtumisega, ei virise kunagi. Ta annab vanematele keha, püüab võidelda koha eest. Eelmise aasta finaalseerias tegi ta väga head vahetused. Tagantjärele kahetsen, et pidanuksin tema käigu ka tänavuses finaalseerias ära tegema, eriti Dorbeku ja Kurbase ebakindluse taustal. See jääb kipitama

Selles meeskonnakoosluses usaldasin vanemaid mehi, kes on mängukvaliteedilt ikkagi paremad. Ta ei poe põõsasse, vaid võitleb alati edasi. Miinuseks on mängulugemine, millega tal tuleb kõvasti vaeva näha. Eks see tule ka kogemustega – noorest peast on mõnele seda rohkem antud, teisele veidi vähem.

Tanel Kurbas

Tanel KurbasFoto: LAURA OKS

Minu kui treeneri jaoks üks suur-suur mõistatus kõik need aastad, mis olen siin olnud, ka abitreenerina.

Temaga on kõik asjad ära proovitud. Mängib hea hooaja ja lõpus ära langenud. Kehva hooaja ja lõpus esile tõusnud – nagu eelmisel aastal, kui ta valiti finaalide MVPks. Tänavu lootsin, et paneks need kaks kokku – põhihooaja ja MVP-tasemel play-off’i. See oleks see Tanel Kurbas, keda kõik ootavad – kõik treenerid, kaasmängijad, mina ise. No ei läinud nii. Ma ei oskagi midagi öelda. Väga suur mõistatus mulle nii mängija kui ka inimesena, ma ei ole tema sisemusse suutnud jõuda. Süüdistanud ennast, miks ta ei mängi nii, nagu tahaksime.

Ja jällegi – suhtumisest ei leia isegi otsimise korral ühtegi miinust – on alati kohal, teeb, tahab.

Reinar Hallik

Reinar HallikFoto: Aldo Luud

Reinar tuli meile poole hooaja pealt. Tulin trennist, kõndisin mööda jõeäärt kodu poole. Timo oli saanud vigastada, mida nüüd teeme? Kas jätkame 11-kesi, kuid probleeme oli mõnel teiselgi. Üht reaalset keha oli ikkagi vaja. Nagu tead, eelistan asjad eestlastega ära ajada.

Täiesti uitmõtte ajel helistasin Reinarile, et head vabariigi aastapäeva, sinust pole midagi kuulda olnud.

Reinar ütles: oot-oot, ära  kellelegi räägi, aga ma ei ole enam siin klubis.

Mis?!? Mida nüüd teed?

Üks pakkumine on siit ja teine sealt, aga ma väga ei taha jääda siia.

Mina: Kuula nüüd mind, Timo hooaeg on läbi, me ei suuda sulle maksta sama palju, kui Ungaris saad, aga kui tahad mängida, tule meile! Rahast räägid Meelis Pastakuga, mina luban, et sul  on rotatsioonis oma koht.

Reinar vastas, et see on nüüd nagu lotovõit!

Ta tuli ja mul on siiralt heameel. Teadsin, mida ta on võimeline tegema, mida mitte. Reinar teab oma selgeid miinuseid hästi, tal on omad tugevad plussid. Finaalis Varrak teadis ju täpselt samamoodi Reinari plusse-miinuseid.

Ta lõi meie seltskonna lõbusamaks, viskab nalja, vahepeal tögab ka treenerit, kui vaja (naerab – V.A.). Ta loob garderoobi mõnusa õhkkonna. Mul on väga meel, et ta tuli. Ta sobis siia. Ütlesin välismängijatele, et siia tuleb üks vahva sell!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sport@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee