Ott Järvela ja Emmanuel Petit. Foto sündis 1998. aasta maailma ja 2000. aasta Euroopa meistri nõudmisel.Foto: Erakogu
Jalgpalli EMi päevik
17. juuni 2016, 06:00

Ott Järvela | Õlu Petit'ga ehk maailmameistrile "ei" ei öelda (3)

Lugu algas, kui liikusin kolmapäeval pärast Prantsusmaa – Albaania mängu reportaaži postitamist Õhtulehe veebiküljele Stade de Velodrome’i meediatribüünilt pressikeskusesse.

Istusin maha ja asusin omi asju toimetama, kui üks mees hõikas akna juurest kaaslastele: "Väljas on liiga palju rahvast. Ma parem ootan veidi aega veel siin!"

Automaatne pilk inglise keeles hõikunu suunas fikseeris ilmeksimatult 1998. aasta MM-finaalis Brasiilia võrku Prantsusmaa kolmanda värava löönud poolkaitsja Emmanuel Petit.

Üllatus see polnud, sest suurkoondiste matšidel liigub endisi tippmängijaid meediaalas rohkesti. Näiteks Prantsusmaa – Albaania matši eel torkas Stade de Velodrome’il silma näiteks koos Petit’ga maailmameistriks tulnud Bixante Lizarazu.

EMi avamängu Prantsusmaa – Rumeenia eel sattusin Stade de France’il peale Christian Karembeu (samuti 1998 maailmameister) ja Glenn Hoddle’i (Inglismaa peatreener samal turniiril) elavale vestlusele, samuti toimetas ringi Michael Laudrup (Johan Cruyffi juhendatud FC Barcelona võtmemängija 1989-1994). Saksamaa – Ukraina mängu eel vestlesin põgusalt Mart Poomi endise klubikaaslase ja 2006 MM-pronksi Jens Lehmanniga jne.

Reeglina töötavad eksstaarid mõne suure tele- või raadiojaama heaks ekspertidena. Erand polnud ka Petit, kelle "ärakasutajaks" olid britid, kus endine Londoni Arsenali mängija on tänu sisukale inglise keelele hinnatud ekspert.

Pärast otsust natukeseks hõredalt mehitatud pressikeskusesesse jõlkuma jääda võttis Petit’l nööbist kinni Šveitis raadio, kellele ta ka intervjuu andis, ent see võttis vaid paar minutit. See tehtud, jäi Petit pilk peatuma külmikul, mille sees 0,25-liitrised Carlsbergi õlled.

Turniiri sponsor hoolitseb nimelt ajakirjanike lõõgastuse eest nii, et pakub neile mängu järel – enne lõpuvilet on külmikutel tabalukk ees! – külma õlut. Petit sammus külmiku juurde, võttis õlle, aga jäi hätta, sest avajat polnud. Tavaliselt seisab seal üks vabatahtlik, kes januste pudelid lahti nööbib, ent Marseille’s seda meest polnud.

Nähes maailmameistri kimbatust – ja tema saatjateks olnud kahe inglase samasugust abitut olekut – läksin appi ning tegin nende õlled teist pudelit kasutades lahti. "Kust sa seda õppisid?" päris Petit. Ei hakanud pikalt seletama, et kuue Tartus elatud aastaga sai ikka midagi praktiliselt kasulikku kah omandatud, vaid ütlesin, et antud võte kuulub eestlaste baasoskuste hulka.

"Väga hea! Nüüd teeme pilti!" teatas seepeale Petit. Enne poseerimist nõudis ta, et ma ka endale õlle avaksin, mille vastu, ütlen ausalt, mul midagi ei olnud. Kokkuvõte: Emmanuel Petit’ga sattusin ma õllepudel käes poseerima ainult põhjusel, et maailmameistrile "ei" ei öelda!

***

Pilt tehtud (ja veel paarile janusele pudelid avatud), järgnes põgus vestlusring. Petit hinnang Rumeeniast 2:1 ja Albaaniast 2:0 jagu saanud Prantsusmaa meeskonna kohta oli: "Olukord on päris hea. Kaks mängu, kaks võitu. Pole tähtis, et need mõlemad tulid viimastel minutitel. Pigem näitab see meeskonna tõsist sisu.

Avamängus Rumeeniaga olime tehniliselt krobedad, aga osa sellest tuleb kanda väljaku arvele, mille hooldusega oli midagi valesti – mängijad libisesid selgelt liiga palju. Seda olen ka mõnes muus mängus täheldanud. Aga üldiselt asjad laabuvad – Prantsusmaa meeskond liigub tõusvas trendis."