Jalgpalli EM 2016

BBC ajakirjanik Simon Fairclough: paha peal on väljas vaid üksikud fännid

„Et olukord käest läheks, on paraku vaja vaid üht sädet.“ 

Ott Järvela, Saint-Etienne, 21. juuni 2016 06:00
Guernsey saarel elav Simon Fairclough on oma Inglismaa lipu ehtinud lemmikklubi Aston Villa ja kodusaare sümbolitega.Foto: Ott Järvela
Hispaania ja Saksamaa võivad peapeal seista või Instagrami nunnudest kassivideodest nurruvaks postitada, aga Inglismaa jalgpallikoondisega kaasnevale seebiooperile nad vastu ei saa. Neist räägitakse alati kõige rohkem, sest nendega juhtub kogu aeg midagi.

Prantsusmaa ranniku lähedal asuval, aga Suurbritanniale kuuluval 60 000 elanikuga Guernsey saarel elav BBC raadioajakirjanik Simon Fairclough on raske diagnoosiga mees. Nimelt on tema lemmikklubiks Birminghamis asuv Aston Villa, kelle mänge ta naljalt vahele ei kipu jätma.

"Paarkümmend reisi Guernsey'lt Inglismaale igal hooajal ei ole odav lõbu. Päris kallis tegelikult. Aga ma ei saa midagi parata, hing kisub kogu aeg Villale kaasa elama,“ räägib Fairclough, kes tööalaselt ka Eestiga tihedalt kokku puutunud.

Guernsey saare spordielu hittsündmuseks on nimelt iga-aastastel rahvusvahelistel Saarte mängudel osalemine, kus nende üheks rivaaliks meie Saaremaa. Prantsusmaal pole Fairclough aga töö, vaid lõbu tõttu.

"Mult veel küsiti, kas oleksin nõus kohapealt mõned raadiolood tegema, aga ütlesin ära. Tahtsin vaimu puhata ja keskenduda Inglismaa meeskonnale kaasaelamisele.“

Marseille's juhtunu oli õudne

Samal teemal

Ausõna, Fairclough sattus Õhtulehe jutupartneriks juhuslikult. Eile Saint-Etienne’is Inglismaa fännidest jõuliselt mehitatud Place de Peuple väljakul ringi vaadates jäi koos sõber Jamie'ga pingil istunud, rahulikult plasttopsist õlut rüübanud ja melu keskel viibimist nautinud Simon silma kui vaatleja-tüüp.

Mulje polnud ekslik. Nii Marseille's kui ka Lens’is Inglismaa eelmistele mängudele Venemaa ja Walesiga kaasa elnud Fairclough’il oli nii mõndagi öelda.

"Inglismaa fännid joovad liiga palju, aga Marseille's juhtunu polnud tingitud sellest. Kõndisime tänaval, kui nägime, et nii umbes saja meetri kaugusel loobitakse toole. Järgmisel hetkel aga pani kogu see punt inglasi meie poole jooksu, sest neile olid kallale tulnud musta riietatud, erakordselt heas füüsilises vormis ja padukained vene keelt rääkivad macho'd. Nad ei noppinud oma vastasteks välja inglastest huligaane, vaid tungisid valimatult kallale kõigile. Löödi naisi ja isasid peksti nende laste silme ees,“ meenutab Fairclough EMi avapäevadel Marseille's juhtunut. "Ega inglased ise ole süüta. Meie seas on väike hulk vägivallatsejaid, aga neist piisab, et korraldada kaos ja külvata häbi. Olukord on kui tikutoos, mis ühest sädemest heleda leegiga põlema süttib.“

Kui käputäis nõmedikke välja arvata, saavad Inglismaa toetajad reisu peal omavahel kenasti läbi. Kõnelused Brexiti otstarbekusest - Fairclough: "Mina olen poolt, sõber Jamei on vastu, aga enne, kui sa praegu küsisid, polnud me sellest Prantsusmaal sõnagi rääkinud!“ - ja klubirivaliteedid jäeti teisele poole La Manche’i väina ja Prantsusmaal ollakse ühelpool rindejoont. Minu klubi Aston Villa suurim rivaal on Birmingham City. Ning me lihtsalt ei meeldi teineteisele, vaid nende kahe klubi vahel valitseb siiras viha. Kui siin kokku satume, siis aasime küll - nemad ütlevad mulle, et olen jobukakk, ja ma vastan millegi sama viisakaga - aga ei enamat. Niisama narrime.“

Inglismaa fännidel on kombeks oma punavalgeid ristilippe tähistada. Kas kirjutada sinna peale oma lemmikklub nimi või märkida ära kodupaik. Fairclough pole erand, ta on neljale valgele laamile joonistanud enda klubi tähise AVFC (Aston Villa Football Club) ja punase risti peale veel kollase risti, mis on Guernsey saare sümbol.

"St George’s Cross (Inglismaa lipu nimi - toim) annab kaunistamiseks rohkelt võimalusi. Näiteks Union Jack'iga (Suurbritannia lipp) on see palju keerulisem,“ räägib Simon.

Klubi käekäik koondise omast tähtsam

Enda eelistuste demonstreerimine on Inglismaa fännidele aga väga oluline, sest lõviosa koondisega välismaal käijatest on muul ajal väiksemate ja madalamate liigade klubide toetajad.

"Just seepärast ei näe Inglismaa mängudel Meistrite liigas pallivate tippklubide kirjadega Inglismaa lippe, vaid end tahavad näidata fännid, kelle jaoks välismaal toimuv jalgpallikohtumine on erakorraline sündmus.“

Eile Saint-Etienne kesklinnas ühegi Inglismaa tippklubi kirjadega puna-valgeid ristilippe silma ei hakanud. Küll aga lehvisid suurelt näiteks Plymouth Argyle'i, Kidderminster Harriersi, Hartlepool Unitedi, Bristol City ja Millwalli kirjadega lipud. "Kuigi siin toetame kõik Inglismaad, on enamike jaoks oma klubi käekäik koondise omast tähtsam,“ selgitab Fairclough.

***