Isegi halval päeval säravate jalgpalli-tšempionite autasuks on ülim nirvaana

Keeruline on välja mõelda midagi paremat olukorrast, kus oled kodumaa jalgpalliarmee liidrina meeskonna ajaloolise saavutuseni viinud, kuulad fännide uhkusest, rõõmust ja joovastusest pakatavat laulu ning mängid platsil pisitütrega, nagu Gareth Bale juuresoleval fotol.

Säärane nirvaana on tšempionide eine. Ette nähtud vaid kõige keerulisematest olukordadest edukalt välja tulnud kõige suurematele meistrimeestele. Just sellega said laupäeval hakkama Walesi ründaja Bale ja Portugali kapten Cristiano Ronaldo.

Bale vajas vaid ühte võimalust

Nad mõlemad on koondise jaoks absoluutsed võtmemehed, kelle õnnestunud sooritus on eduka esinemise jaoks absoluutselt vajalik. Nad mõlemad on neil lasuvatest ootustest täielikult teadlikud, ent olid laupäevases 1/8-finaalis oma parimast esitusest valgusaasta kaugusel. Aga nad mõlemad tõusid ikkagi otsustavasse rolli. Tšempioni kvaliteedimärk.

Wales – Põhja-Iirimaa duellis oli vastupidiselt ootustele olnud parem minek rohevalgetel. Alagrupi võidu abil play-off’i tabelisse tõeliselt soodsa asetuse saanud Walesi unistus oli murenemas, kuni 75. minutil avanes seni Põhja-Iirimaa sitke kaitse poolt summutatud Bale’il võimalus.

Meistrimees kasutas selle oivaliselt ära, andes värava ette perfektse palli. See, et kirja läks Gareth McAuley omavärav, ei vähenda Bale’i soorituse sära, sest ilma põhja-iirlase sekkumiseta löönuks palli kindlalt võrku Walesi ründaja Hal Robson-Kanu. Bale suutis end vaatamata nadile päevale ikkagi kehtestada ja mängu otsustada. Tasuks isegi ajahambale purematu emotsioon.

Ronaldo säras ainult ühes episoodis

Kui Bale pidi ootama 75, siis Ronaldo 117 minutit. Kolmes alagrupikohtumises kokku 30 pealelööki sooritanud Portugali superstaar oli 1/8-finaalis Horvaatia vastu sunnitud mängima hoopis teistsugust ja enda jaoks ebameeldivamat jalgpalli, aga tegi seda jonnimata.

"Mu suurim unistus on võita tiitel rahvuskoondisega," oli Ronaldo enne mängu öelnud ja meisterliku jalgpallurina sai ta väga hästi aru, et Horvaatia alistamiseks pidi ta enda tavapärase stiili ja hoiaku meeskonna nimel ohverdama. Portugal ei panustanud Ronaldole, vaid kõvale kaitsele ja lootis, et tekib võimalus.

Tekkiski. 117. minutil röövisid Ronaldo ja Ricardo Quaresma enda karistusala lähistel horvaatidelt palli ja sööstsid rünnakule. Ronaldo spurdis vallandus eelmise 116 minuti jooksul kogunenud vimm. Hagejas haistis verd ja keevitas nagu torust tuli.

Vägev spurt viis Ronaldo positsioonile, kus ta sai Renato Sanchesi ja Nani eeltöö järel sooritada oma selle mängu esimese pealelöögi, mille Daniel Subasic küll tõrjus, aga värava ette, kust Quaresma selle võrku udjas.

Raske, kui mitte võimatu oli meenutada, millal Ronaldo viimati kellegi teise värava üle niivõrd vägevalt rõõmustas. Ning mõni minut hiljem tähistas Portugali kapten sama võimsa röögatusega meeskonna õnnestumist kaitses. Seda pole kindlasti mitte kunagi varem juhtunud.

120 minuti jooksul säraski Ronaldo vaid ühes episoodis, ent too 15sekundiline lõik mängust, kus ta esmalt Horvaatialt palli röövis, andis täpse söödu Sanchesile, spurtis vastase trahvikasti ja sooritas pealelöögi, millest Quaresma abiga sündis otsustav värav, oli otsustav.

Tõeline tšempion särab isegi kehval päeval. Bale ja Ronaldo seda laupäeval tegid. Mõlema tasuks lisaks kordumatule emotsioonile pärast lõpuvilet on unistuse jätkumine. EM-finaalist lahutab nii Walesi kui ka Portugali vaid kaks võitu.