Irina Embrich tõusis Gerd Kanteriga ühele pulgale (2)

Kaheksa-aastaselt Samuil Kaminski juhendamisel vehklemisega sinasõbraks saanud Embrichi esimene rahvusvaheline autasu laskis ennast oodata ligi 11 aastat: 1999. aastal teenis ta juunioride MMil naiskondliku pronksi. Kolm aastat hiljem tuli toona 21aastane Embrich juba täiskasvanute tiitlivõistlustel medalile ning see jada on jätkunud siiani!

14 aastat medalil

"Minu karjäär on olnud ka ikka päris pikk, ent mõnel sportlasel on medaleid palju rohkem kui mul,“ teatab 35aastane Embrich ise tagasihoidlikult, tõustes Eesti medalitabeli tippu kettaheitja Gerd Kanteri kõrvale. Üheksa medalit on kogunud juba karjääri lõpetanud Kristina Šmigun-Vähi, Erki Nool ja Indrek Pertelson, lisaks Embrichile ja Kanterile võivad OMil medalisaaki kasvatada samuti üheksa medaliga Tõnu Endrekson ja Allar Raja.

 „Eile Erikaga (Kirpuga-toim.) arutasime, kuidas (maailma esinumbri) Rumeenia tüdrukud tiitlivõistlustel neid medaleid hindavad - kui nad esikohta ei saa, kas siis läks juba halvasti? Minu jaoks on iga medal väga tähtis ja armas! Võitmiseks tuleb ikkagi pingutada - hümni kuulata on tore!“ tõdeb Embrich.

14 aasta jooksul kolm individuaalmedalit ja suisa seitse naiskondlikku autasu kaela saanud Embrichi sõnul on kordaminekuid võimatu võrrelda. Emotsionaalseim on aga kindlasti 2012. aasta EMi pronks, mis võidetud täpselt sama koosseisuga, mis nüüd Torunis.

„See oli meile pingeline aasta, sest me ei saanud Londoni olümpiale. Tulevik oli väga suure küsimärgi all. Me ei teadnud, kuidas pärast olümpialt välja jäämist edasi lähme," meenutab Embrich. "EMi pronksi võitmise järel hakkasime uskuma, et kõik on võimalik ja suudame võita. See tunne on meil siiamaani sees.“

Ometi on kogemus näidanud vehklejale, et päevad pole vennad ning kuigi vorm oli hea, jäi ka Toruni võistluselt palju kripeldama. Individuaalvõistlusel leppis Embrich alles 18. kohaga.

„Mul oli väga kehv päev. Alguses oli enam-vähem, aga päeva keskel tuli väga suur väsimus. Üldse ei tulnud enam midagi välja,“ tõdeb ta. Eesti parimana sai Beljajeva 10. koha, Kuusk oli 31. ja Kirpu 33. „Arutasime pärast võistlust, mis juhtus. Arvasime, et peame võistkonnavõistluseks end kokku võtma ja võitlema. Koos olime tugevad,“ rõõmustab Embrich.

Kuidas rohkem kui kuu aja pärast olümpiamängudel edu korrata, teab praegu vaid ehk vanajumal ise. „Kahjuks või õnneks ei võtnud see medal mingeid pingeid olümpia eel maha. Ilma selleta ei saa rajale ka minna. Närv peab sees olema ja siis tuleb ehk ka paremini välja!“ loodab Embrich.

Irina Embrichi 10 täiskasvanute tiitlivõistluste medalit:

Kuld: 2013 Zagrebi EM, 2016 Toruni EM (mõlemad naiskondlikud)
Hõbe: 2006 Torino MM (ind.), 2002 Lissaboni MM, 2003 Bourges EM, 2014 Kaasani MM, 2015 Montreux EM (naisk.)
Pronks: 2007 Genti EM, 2007 Peterburi MM (mõlemad ind.), 2012 Legnano EM (naisk.)

Prantsusmaa rikkus OMi peaproovi?

Euroopa meistriks kroonitud Eesti epeenaiskonnal on üks tiitlivõistlus veel ees - 6. augustil algab Rio de Janeiros olümpiamängude individuaalturniir, viis päeva hiljem astub rajale naiskond.

Kuna EM oli enne olümpiamänge viimane võistlus, selgus ka Eesti asetus. Kuigi Torunis teeniti 33:28 võiduga Prantsusmaa üle finaalis 64 punkti, ei piisanud sellest Venemaast möödumiseks ning olümpiale minnakse neljandana. See tähendab seda, et Rio de Janeiros kohtutakse avaringis (ehk sisuliselt veerandfinaalis) Lõuna-Koreaga ning edu korral maailma esinumbri Rumeeniaga.

Ka EMil olnuks Eestil võimalus finaalis Rumeeniaga kohtuda, kuid nood kaotasid poolfinaalis Prantsusmaale 36:41 ning leppisid pronksmedalitega. Ega meie vehklejatel ometi kahju pole, et prantslannad Rio peaproovi ära rikkusid?

"Üldse ei ole kahju. Isegi väga hea, et Rumeenia kaotas. Prantslased olid meie jaoks ikka väga mugavad vastased,“ muigab Irina Embrich ja tõdeb: „Mis tuleb, see tuleb!“