KÜSIDA VÕIB KÕIKE | Järvela vastused vol 6: penaltite arv, kurioossed reeglid, käsipallurid väravasse ja auhinnaraha (2)

Mitu mängu sinu arvates veerandfinaalis lõpetab penaltiseerias? (Rajar Kurro) Vähemalt üks. Puhtalt tõenäosusteooria ütleb, et penaltiseeria nägemata ei jää. Kõige võrdsemaks paariks pean Saksamaa – Itaaalia duelli, ent penaltiseeria on nagu välk – kunagi ei tea, kuhu ta sisse lööb.

Milline staadion nendest, mida on olnud võimalus käimasoleva EM-i ajal väisata, on jätnud parima/võimsaima mulje? Samuti, kui soovitada reisisihtkohana vaid ühte linna neist, kus sel EM-il vutti mängitakse, siis millise koha nimetaksid? (Mart Parind)

Töötasin 10 EMi võõrustavast staadionist kaheksal, väisamata jäid Toulouse ja Nice. Ülejäänud kaheksast ütleksin, et hubaseim oli Saint-Etienne, arhitektuuriliselt muljetavaldavaim Marseille Stade de Velodrome (ja selle katus), ilusaim Bordeaux (ohtrate peenikeste sammastega väga võluv ehituslahendus). Stade de France muidugi võimsaim, aga jääb minu silmis imposantsuselt näiteks Wembley’le alla.

Kui peaksin valima neist seitsmest ühe linna, siis paadunud romantikuna jätaksin muidugi suuremad paigad rahule ja viskaksin kulli-kirja Bordeaux ja Saint-Etienne’i vahel. Viskasin, Bordeaux võitis.

Staadionite suurtelt ekraanidelt näidatakse reaalajas mängu. Kas näidatakse korduseid igast mänguolukorrast või valikuliselt? (Mati Kesaväli) Nagu FIFA/UEFA reeglid ette näevad, siis ei näidata staadionil kordusi olukordadest, mis viitavad näiteks kohtuniku valele otsusele. Õnneks on neid EMil olnud väga vähe. Ajakirjanike töölaudadel monitorid, kust näeb täisväärtuslikku telepilti. Pealtvaatajad, kes istuvad pressisektori lähistel, on võimalik seega natuke sohki teha. Teevad kah. Näiteks sakslased palusid Lille’is, et ma oma monitori natuke nende poole keeraksid. Ei olnud kade, tegingi nii. Ja passisin ise kordusi naabrimehe monitorilt.

Mitu turvakontrolli pidid läbima, enne kui tribüünile said? (Martin Kasesalu) Ajakirjanike töötsooni sisenedes tuleb läbida lennujaamast tuttav turvavärav ja koti sisu valgustatakse läbi. Enamasti oli staadionist veidi eemal ka kotikontroll – paluti seljakott avada ja vaadati sisse. Mõlemad sujusid reeglina kiiresti ja olid korraldatud viisakalt.

Kuidas näeksid alagrupimängud välja siis, kui oleks küll 24 meeskonda aga play-off algaks veerandfinaalidest ehk edasi pääseks alagrupi võitjad + kaks paremat teist kohta? (Tarmo Treimann) Formaati, kus kuude alagruppi jaotatud 24 meeskonnast pääsevad jätkama kaheksa, kasutati Meistrite liigas hooaegadel 1997-98 ja 1998-99. Kui käimasoleval EMil kasutatuks samasugust formaati, pääsenuksid veerandfinaali alagruppide võitjad Prantsusmaa, Wales, Saksamaa, Horvaatia, Itaalia ja Ungari.

Teise koha omanike edetabel olnuks: Poola (7p, vv 2:0), Hispaania (6p, 5:2), Belgia (6p, 4:2), Island (5p, 4:3), Inglismaa (5p, 3:2), Šveits (5p, 2:1). Ehk nimetatud kuuikule lisandunuks Poola ja Hispaania. Võrreldes tekkinud oktetti tegelike veerandfinalistidega, on puudu Portugal, Belgia ja Island (ning üle Horvaatia, Ungari ja Hispaania).

Kuidas mõõdetakse jalgpallurite distantsi, kui palju nad jooksevad platsil? Kuidas mõõdetakse statistikat, söötude arvu ja täpsust ning vigade arvu? (Sauna Taat) Statistikaga tegelevad ettevõtted on palganud inimesi, kes mängudes juhtunu üksikasjalikult reaalajas dokumenteerivad. Pikemalt saad lugeda siit. Isiklikult arvan ja loodan, et tehnoloogiline revolutsioon teeb tippjalgpalli tükkideks lahtivõtmise peagi hõlpsamaks.

Kas prantsuse keele vestmik on kaasas? (Madis Karu) Ei ole. Ja prantsuse keele oskus sisuliselt null. Pariisis, Lens’is ja Lille’is saab inglise keelega kenasti hakkama, aga lõunapool on kohati päris keeruline. Eriti Marseille’s.

Kas Walesi praegune teekond on mingis mõttes üllatav ja kui kõrgelt hindad võimalust neil tiitel võita? (Merlis Muusikus) Jah, on üllatav. Tiitlivõimalused on väikesed, aga mitte olematud. Ma ei näe, et nad oleksid veerandfinaalis Belgiaga teab mis suured autsaiderid ning kui sealt juhtutakse läbi minema, siis poolfinaalis Poola või Portugaliga samuti mitte. Walesi edu pandiks, nagu väikestel klubidel ja riikidel ikka, on tark plaan.

Kas Island statistiliselt parima realiseerimisprotsendiga meeskond EM-il? (Märt Tamberg) Turniiri koduleheküljel toodud statistika põhjal küll, sest 29 pealelöögist on saavutatud kuus väravat.

Kas olukord, kus kohtunikud hakkaksid penalteid andma kõigi kastis iga standardolukorra ajal tehtavate vigade eest, võiks üleüldist mängu kvaliteeti parandada? Just selles mõttes, et siis lõpetataks üpris kähku nende vigade tegemine ja vigadeta jalgpall on alati ilusam. (Joel Dahl)

Pragmaatilise inimesena ei näe ma varianti selle idealistliku plaani teostamiseks. Jalgpall on kontaktne spordiala, mille loomulikuks osaks on kehamäng ja enda jõuga kehtestamine. Seega esimene probleem on, et viga/mitte viga olukord pole must-valge, vaid sõltub kohtuniku hinnangust. Teiseks jääb alati alles inimlik faktor, mis võtab otsuseid langetades (alateadlikult) arvesse penalti hinnalisust tavalise karistuslöögiga võrreldes.

Aga käimasoleval EMil on kohtunikud minu meelest karistusalades toimuvat päris hästi kontrolli all hoidnud. On antud penalteid (Rumeeniale mängus Šveitsiga, Saksamaale mängus Slovakkiaga), mis mõjunud hoiatavate ja heidutavate näidetena.

Kas Saksamaa on lõpuks oma masinavärgi tööle saanud? (Kristo Jaansoo) Jah, on. Aga sama kehtib ka Itaalia kohta ning laupäeval selgub, kumma masin on seekord võimsam.

Kuidas kommenteerid Lionel Messi suhteliselt üllatavat otsust peale Copa America finaali kaotust lõpetada koondisekarjäär 29-aastaselt? (Marko Niitav) Olen üllatunud ja pettunud, sest Messi taandumine koondisest on jalgpalli jaoks kaotus. Äkki vaatan ta oma otsuse ümber. Kui mitte, siis jääb ta koondiste lõikes ajalukku kaotaja ja allaandjana.

Kas EM on võrreldav Copa Americaga? (Ahto Liivamäe) Ei, ei ole. Copa America on maailma kõige tugevam jalgpalliturniir, sest seal osalevate koondiste keskmine tase on kõige kõrgem. Samas ei kehti see äsja lõppenud Copa America Centenario kohta, mis oli nö eriväljaanne, kuhu oli kaasatud keskmist taset oluliselt alla kiskunud Põhja-Ameerika meeskonnad. Samuti ei võtnud mitmed Lõuna-Ameerika meeskonnad turniiri samasuguse tõsidusega nagu mullust "õiget" Copa Americat.

Kas see on moevärk või on ka mingi ratsionaalne põhjendus, et erinevalt 20-25 aasta tagusest ajast kannavad väravavahid tihti lühikeste varrukatega särki, rääkimata pükstest. Omal ajal olid ju põlvedel ja küünarnukkidel spetsiaalsed pehmendused, mis hüpates kindlasti aitavad vigastusi vältida. (Tarmo)

Väravavahid kannavad sellist varustust, milles nad end kõige mugavamalt tunnevad (heaks näiteks Gabor Kiraly hallid dressipüksid, millel puudub ratsionaalne põhjendus, aga „mehele endale meeldib“ on ammendav argument). Isiklikult arvan, et lühikeste varrukate kasutamise üks põhjus on platside kõrgem kvaliteet. Pole ohtu küünarnukke ära lõhkuda.

Kommentaatorid on ülekannete ajal korduvalt maininud, et väljak on pehme sest Prantsusmaal on viimasel ajal kõvasti sadanud. Siit küsimus: kas väljakutele mängudevaheliseks ajaks mingit spetsiaalset katet peale ei tõmmatagi? Isegi meil Lillekülas on seda ju tehtud, küll talviste mängude eel. (Tarmo)

Ei tõmmata. Lillekülas ei kasutata katet vihma eest kaitsmiseks, vaid muru kasvu ergutava kasvuhoone-efekti tekitamiseks. Vihmaga peab hakkama saama väljaku drenaaž. Nii Eestis kui ka Prantsusmaal. Aga platside kehva kvaliteedi põhjus pole ilmselt mitte rohkem vihm, vaid väljakute ettevalmistamisel tehtud eksimused, mille paikamine turniiri käigus juba väga keeruline.

Kui palju teenivad boonust EM-finaali võitjad? (Imrek Kovalenko) Turniiri auhinnafond on 301 miljonit eurot, kusjuures iga koondise osavõtuboonus on 8 miljonit eurot. Maksimaalne auhinnaraha (seitse võitu) on 27 miljonit eurot, aga seda enam keegi püüda ei saa. Oluline on rõhutada, et võidetud auhinnaraha ei kuulu mängijatele, vaid koondise EMile läkitanud jalgpalliliidule. Kas ja kui palju auhinnarahast antakse mängijatele, sõltub konkreetse alaliidu ja mängijate vahel sõlmitud kokkulepetest.

Kas nurgalöögi ajal võib hea tasakaaluga mängija väravalati peale ronida? (Martin Kull) Ei, see läheb trikitamise paragrahvi alla ja selle eest saaks mängija kollase kaardi.

Kas väravavaht (nt. Petr Cech) tohiks lüüa värava nii et võtab kätte oma kiivri ja lööb palli ainult sellega värava? Kui ei siis miks? (Ken-Martti Reinart) Ei tohi, irdunud varustusega palli mängimine (näiteks putsa palli pihta viskamine) on keelatud.

Kui pall on jäänud joone peale seisma pärast vastase lööki/puudet ning sa puhud selle üle joone, siis kas pall läheb vastastele või milline on olukorra otsus kohtunike poolt? (Hendrik Väli) Puhumine pole puude. Seega, kui sul on aega pall üle joone puhuda, siis läheb värav kirja viimase puute teinud mängijale.

Miks mängib EM-il palli lahti üks mängija? (Renee Püüa, Robert Toomepuu) Alates 1. juunist kehtima hakanud reeglimuudatuse järgi ei pea lahtilöögist palli ettepoole mängima ning võistkonnad on seda ära kasutades loobunud teise mängija lahtilöögile kaasamisest (enne müksas üks palli õrnalt vastase väljakupoolele ja teine võttis sellega midagi edasi ette).

Kas palli võib otse väravasse ka visata... ja kui võib, siis miks ei palgata rohkem käsipallureid? (Steve Kullus) Audiviskest tohib palli väravasse visata küll, aga see ei tähenda väravat, vaid vastasele nurgalööki (kui viskasid enda väravasse) või sisselööki (kui viskasid vastase väravasse).

Kui aga väravavaht paneb palli enda karistusalast käega mängu ja viskab selle otse vastase väravasse, siis see värav loeb. Käsipallureid ei palgata põhjusel, et siiani pole mingil kummalisel põhjusel leidunud ühtegi peatreenerit, kes rajaks taktikalise plaani variandile, et väravaid saavutatakse väravavahi visetest.

Kui Sul on tahtmist midagi EMi või selle telgitaguste kohta pärida või oma arvamust Õhtulehe lugejatega jagada, siis anna tuld! Pane küsimus või mõtted kirja selle artikli kommentaaridesse või Õhtuleht Sport FB-lehele või kirjuta Otile Twitteris või Jalgpallipunkris või saada küsimus postituviga (aadress: Prantsusmaa, nõudmiseni). Olgu lisatud, et kiuslikud ja rõvedad küsimused pälvivad tähelepanu täpselt nii palju, kui on vaja kustuta-klahvi vajutamiseks.