Eestlane Reykjavikis: "Võib-olla õnnestub meilgi kunagi Lauluväljakul Eestile EMil kaasa elada…" (9)

Kui Pardane parajasti Nõmme Kalju fännisektoris häälepaeltele valu ei anna või Eesti koondise toetamisega ametis pole, töötab ta TV3 operaatorina. Islandi jalgpalliime läbi said töö ja hobi kokku, sest Pardane läkitati Reykjavikki kajastama EMi veerandfinaali Prantsusmaa – Island eel, ajal ja järel toimunut.

"Tavaliselt ma tööasjus jalgpalli ei kajasta, aga nüüd sattusin selle peale. Fiiling oli võimas. Meil, Eesti jalgpallifännidel tasuks islandlastest õppust võtta. Arvestades, et tulisemad toetajad viibisid ju Pariisis, siis oli Reykjavikis valitsenud meeleolu vägev.

Mulle kui praktiseerivale jalgpallifännile avaldas kõige suuremat muljet ühtsus – laulud olid ilusad ja kõlasid hästi, paarkümmend tuhat inimest laulsid neid koos. Ning kui oli näha, et fännid Stade de France’il käteplaksuga sõjahüüdu teevad, siis Reykjavikis sättis publik end nendega kohe sünkrooni.

Kogu selle möllu sees tõmbas adrenaliini ikka korralikult üles. Väike rahvas suudab küll jalgpallile võimsalt kaasa elada, kui soovi on! Võib-olla õnnestub meilgi kunagi Lauluväljakul mitmekümne tuhandekesi vaadata, kuidas Eesti koondis jalgpalli EMil mängib…" räägib Pardane.

Islandi vankumatut ühtsust oli tunda ka Stade de France’il – fännisektorist eemal istunud tegid kõik aktsioonid kaasa ning kui Kolbeinn Sigthorsson 1:4 lõi ja sellega Islandi kuivast kolakast päästis, rõkkasid pressisektoris varjamatult ka Islandi jalgpalliajakirjanikud.

Näiteks Inglismaa, Saksamaa või Prantsusmaa lehemehed endale mitte kunagi midagi säärast ei luba. Kui sakslased laupäeval penaltiseeria võitsid, siis ei teinud nende ajakirjanikud teist nägugi. Väikeriikides käivad asjad teisiti – vaatlejaks jääjaid napib.

Reykjavikis palju turiste

Pardane märkas Reykjavikis rohkesti turiste, kes olid saabunud oma silmaga jälgima, kuidas terve riik ühes rütmis hingab, ja isegi käepäraste vahenditega islandlasteks kehastusid. "Islandi koondise salli ega särki polnud võimalik osta, nendega oli kõigis poodides juba ammu puhas vuuk tehtud," sõnab Pardane.

0:4 kaotusega lõppenud avapoolaeg lõi meeleolu muidugi korraks alla. "Oli tunda hetkelist šokki ja osad turistid läksid ära, sest arvasid, et pole enam midagi vaadata! Aga kui teadmine, et poolfinaali ei pääseta, jõudis veidi settida, tõusis Reykjavikis ka meeleolu. Kõik said aru, et ikka väga kõva asjaga oldi hakkama saadud.

Vaatasin Delfist pealkirja, kus seisis, et „kaotusseisus vajuti ära“. Ei olnud nii. Islandi väravate puhul oli meeleolu ülev ja lauldi edasi ka pärast mängu. Täna (esmaspäeva – toim) õhtul peaks ka meeskond saabuma ning siis on möll ilmselt veelgi võimsam," muljetab Pardane.

Islandi fännid Stade de France’il käitusid analoogselt. Ei andnud alla, ei heitnud meelt, vaid nautisid. Prantsusmaa toetajad olid juba ammu koduteel, kui Islandi fännisektoris oli endiselt mitu tuhat toetajad, kes ei tahtnud lahkuda ja laulsid. Tõesti tahaks isegi kunagi midagi säärast kogeda.

* * *

Reportaaži Reykjavikist näeb tänases TV3 uudistesaates.