Gareth Bale’i juhtimisel jõudis Walesi koondis 58aastase pausi järel finaalturniirile. Kaua tuleb oodata järgmist etteastet?Foto: Carl Recine
Jalgpalli EMi päevik
8. juuli 2016, 04:00

Ott Järvela | Kõiki EMi sümpaatseid üllatajaid (sh Islandit ja Walesi) ootab sügisel algavas MM-valiksarjas väga karm kadalipp

Walesi koondise vägeva habemega poolkaitsja Joe Ledley teatas pärast poolfinaalis Portugalilt saadud 0:2 kaotust: "Meie meeskonna saavutatu on uskumatult vägev ja kirjutatakse kindlasti ajalukku, aga uskuge mind: see on alles algus!"

Ledley optimism on üdini mõistetav, aga objektiivselt võttes põhjendamatu. EMil kas lihtsalt või üle ootuste hästi esinenud väikeseid tegijaid – Poola, Põhja-Iirimaa, Ungari, Slovakkia, Iirimaa, Island, Wales – ootab sügisel algavas MM-valiksarjas karm kadalipp ning kui nimetatud septetist kaks riikigi MMile jõuab, oleks see kerge üllatus.

Põikan korraks sügisesse 2011, kui Eesti jõudis EM-valiksarjas play-off’i, kus kaotati Iirimaale. Tolles valiksarjas jagasid Sinisärgid Euroopas 17.-20. kohta, mis tekitas põhjendatult vaimustust, kasvatas enesekindlust ja paisutas ambitsioone.

Järgnenud MM-valiksarjas visises see õhupall võikalt plörisedes sossiks – Eesti saldoks jäid kaks võitu Andorra üle ja 2:2 viik Hollandiga, ülejäänud seitse mängu kaotati, mõned neist päris koledalt ja igasuguse viigilootuseta.

Ebaõnnestumise põhjused jagunesid kaheks: jalgpallilistest valikutest tulenevad ja emotsionaalsed. Kuigi väikeriikide edu rahvusvahelises jalgpallis ongi reeglina pisteline, siis saab põhjuste esimese kategooria osas üldjuhul midagi ette võtta: lüüa pall väravasse ja anda täpsem sööt või saata platsile teised mängijad ja kasutada muud taktikat.

EMil veerandfinaali jõudnud Islandi meeskonnal on MM-valiksarjas edu saavutada keeruline. Foto: STRINGER

Emotsionaalsete vajakajäämiste haldamine ja paikamine on palju keerulisem. Suure saavutusega kaasneb paratamatult pingelangus, mis omakorda tingib (oluliselt) tagasihoidlikuma sooritusvõime.

EMil nägime seda Slovakkia ja Ungari puhul 1/8-finaalis (vastavalt 0:3 Saksamaaga ja 0:4 Belgiaga), Islandi puhul veerandfinaalis (poolaeg kaotati Prantsusmaale 0:4) ja Walesi puhul poolfinaalis (0:2 kaotuses Portugalile tõeliselt ohtlikuks ei saadudki).

Inimlikult olid need sündmused väga mõistetavad. Enamik meist soovib millegi vägevaga hakkamasaamise järel saavutust nautida. Vähesed suudavad kohe end uuele eesmärgile ümber häälestada, mis tippspordis aga erakordselt vajalik.

Näiteks Jose Mourinhol on kombeks võidetud medalid kohe pärast mängu lõppu publikusse visata. "Võistlus on ju läbi, sellega on minu jaoks kõik. Keskendun kohe järgmistele väljakutsetele," on portugallane teguviisi seletanud.

EMi muinasjutuvestjatest suutsid mõned rahulolupunkti edasi lükata natuke, mõned veidi rohkem, aga lõpuni välja mitte keegi, sest tšempioniks tõusmine eeldab täielikku keskendumist sooritusele ja nautimise hülgamist (ning tiitli kaitsmine suisa ebamaist pingutust, mistõttu muutuvad Hispaania kolm järjestikust tiitlit 2008-12 üha muljetavaldavamaks).

Walesi koondis ihkab mitte piirduda ühe särava turniiriga, vaid saada püsivalt edukaks. Foto: ROMAIN LAFABREGUE

Island veerand- ja Wales poolfinaalis, aga ka Ungari 1/8-finaalis tulid platsile teadmises, et juhtugu ükskõik mis, on nad saavutanud midagi erakordset ja end ajalukku jäädvustanud. Kõik nad kaotasid selgelt. Arvan, et see pole juhus, vaid reegel. Eks sama tüüpi kaotus oli ka Eesti 0:4 Iirimaale play-off’i avamängus.

Pingelangus ei pruugi aga piirneda ühe turniiriga, vaid omada ka pikemaid mõõtmeid. Eriti, kui paar ebaõnnestumist seda võimendavad. Kõik EMil üllatanud satsid on sügisel algavas MM-valiksarjas topeltsurve all – ühelt poolt oodatakse neilt uut õnnestumist, aga teisalt on ainuüksi MMile jõudmine 77% keerulisem ülesanne, sest pääsmeid on saadaval 13, mitte 23.

Pühapäeval Pariisis päädiv EM tõestab aga ammendavalt, et rahvuskoondiste konkurents Euroopas üha tiheneb ning tase võrdsustub. Islandil ega Walesil pole kunagi varem olnud nii head meeskonda. Ning mäletatavas minevikus ka Ungaril mitte. Aga tõenäosusteooria ütleb, et 2018 MMil me kedagi neist kolmest pigem ei näe.

Ent see ei vähenda see kriipsugi võrra heldimust, mida väikesed ja vaprad meeskonnad kõigis jalgpallisõprades tekitasid. Nemad väetasid uutele muinasjuttudele pinnase, kust võrsuvaid lõikuspidusid võivad pidada aga hoopis teised koondised.