Täna kinnitatakse EOK täitevkomitee koosolekul 45liikmeline Eesti koondis Rio de Janeiro olümpiamängudeks.
Rio 2016 OM päevik
15. juuli 2016, 04:00

Mida oodata Eesti olümpiakoondiselt? Õhtuleht hindab kõigi 45 sportlase šansse Rio de Janeiros (7)

Täna kinnitatakse EOK täitevkomitee koosolekul 45liikmeline Eesti koondis Rio de Janeiro olümpiamängudeks. Kui algul pelutas kõrgete normide tõttu kartus, et võistkond jääb väikseks, siis nüüd tuleb tõdeda, et esimese töövõidu on sportlased juba saavutanud, pressides kiiduväärselt läbi kvalifikatsiooni kadalipu. Õhtuleht vaatleb kolm nädalat enne suursündmuse algust põgusalt, mida on Eesti esindajatelt Brasiilias oodata.

KERGEJÕUSTIK

Gerd Kanter | Kanter tõestas EMil, et teda ei tasu maha kanda. 11. tiitlivõistluste medal süvendas lootust, et 37aastane kettaheitja pürib Rioski poodiumile. Kolmanda OM-medali võitmise tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

Kettaheitja Gerd Kanter.

Martin Kupper | Äsjase EMi põhjal võib öelda, et kettaheitja peaks kvalifikatsioonisõelast läbi pääsema. Kuid medaliheitlusse sekkumiseks peab 27aastase Kupperi tase tõusma. Lõppkokkuvõttes on kõik tema kätes.

Rasmus Mägi | Hiljutine EM tuletas 400 m tõkkejooksjale meelde, et meie maailmajaoski on konkurents väga ühtlane, iga taktikaline aps karistatakse ära. Olümpial peaks poolfinaal olema Mägi miinimumeesmärk.

Jaak-Heinrich Jagor | 400 m tõkkejooksja avas EMil võimetelaeka ja sai kiiduväärse 13. koha. Ta avaldas lootust, et alistab olümpial 49 sekundi piiri. Kui nii läheb, kogeb Jagor tunnustavaid õlalepatsutusi.

Maicel Uibo | Kümnevõistleja puhul on eriti sümpaatne, et tagasilöögi korral ei lase ta pead norgu ja üritab järgmisest alast maksimumi kätte saada. Uibo on väga sitke võitleja, kellel on kõik eeldused esikaheksasse jõuda.

Karl Robert Saluri | Saluri lõhkas kevadel üllatuspommi, parandades isiklikku rekordit ligi poole tuhande punktiga. Kahjuks tabas teda hiljuti jalavigastus, mis muutis olümpiaks valmistumise soovitust keerulisemaks.

Kaugushüppaja Ksenija Balta. Foto: Tiina Kõrtsini

Ksenija Balta | EMil oli 29aastane kaugushüppaja enamvähem sellises vormis, millega võib olümpial lõppvõistlusele saada. Päris kindel on see ilmselt siis, kui Andrei Nazarovi õpilane hüppab viis sentimeetrit kaugemale ehk 6.70.

Tanel Laanmäe | Odaviskaja on tiitlivõistlustel iga kord kukesammu võrra arenenud. Viimati EMil ja mullusel MMil jäi Laanmäe napilt lõppvõistluselt eemale. Tendents on selles suunas, et Rios tuleb elu parim tiitlivõistlus.

Odaviskaja Magnus Kirt.

Magnus Kirt | Odaviskaja on kodumaal teinud imelisi viskeid, kuid tiitlivõistlustel pole seni nii hästi läinud. Kui Kirt suudab olümpiamängude eel tehnika paika saada ega mõtle Rios üle, on tulemuseks korralik odakaar.

Risto Mätas | Mätas jõudis Rio lennukile kaheteistkümnendal tunnil. Samas on odaviskaja tõestanud, et ta on suurvõistluste mees. EMidel ja MMidel on ta kokku viis korda kvalifikatsioonist läbi marssinud, nüüd on aeg seda olümpialgi teha.

Grit Šadeiko | Seitsmevõistleja peab oma halvast harjumusest vabanema. Ühe ala aia taha minek ei tähenda veel maailmalõppu, kokkuvõttes on võimalik teha korralik tulemus. Grit Šadeiko, palun võta end Rios kokku!

Lily Luik, Liina Luik, Leila Luik | Kolmikõed Luiged kuuluvad igal juhul koondise kõige kuulsamate sportlaste hulka. Maailma meedia huvi on juba praegu meeletu. Naljaga pooleks võib öelda, et nad peaksid distantsi läbima käest kinni hoides ja nii ka finišijoone ületama.

Liina Laasma | Odaviskaja on andekas ja tema võimetepagasis on olümpia lõppvõistlusele rohelist tuld näitav tulemus. Paraku kimbutavad Laasmad sageli vigastused, mis ei luba korralikult treenida ja i-le täppi panna.

Odaviskaja Liina Laasma.

Tiidrek Nurme | Seni 1500 m ja 5000 m jooksjana tiitlivõistlustel startinud Nurme jõudis Rio olümpiale maratoonarina, mis on omaette kordaminek. Sinilinnu püüdmine on keeruline, aga oma tippmargi kanti jooksmine võimalik.

Roman Fosti | Kui keegi oleks mullu enne MMi öelnud, et maratonijooksja saab 20. koha, oleks tema vaimset tervist uuritud haiglas. Ometi sai Fosti selle hea mõttes hullu tembuga hakkama! Ootame huviga, mida ta Rios suudab.

PURJETAMINE

Deniss Karpak | Purjetamiskoondise kogenuim liige räägib koduleheküljel medalisihist. Karpak on varasema karjääri jooksul sähvatanud, aga üpris harva. Ent esikümnest välja jäämine oleks ebaõnnestumine.

Karl-Martin Rammo | Londoni olümpial 18. koha saanud Rammo eelmised kaks MMi (55. koht 2014 ja 31. 2015) õnnestunute sekka ei liigitunud. Laserklassis võistleb olümpial 46 paati, õnnestumine oleks esimese kolmandiku sisse mahtumine.

Ingrid Puusta | Mullusel eelolümpial saavutatud seitsmes koht tõi paratamatult kaasa küsimuse, kas Puusta võib Rios medalit rünnata? Järgnenud stardid viitavad, et tõenäoliselt mitte, aga esikümnekoht poleks üllatus.

Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp | Purjetamise paadiklassi 49erFX osalemiskvootide ümberjaotamisega olümpiapileti teeninud Kätlin Tammiste ja Anna-Maria Sepp saavad kogemuste omandamiseks hea võimaluse, mis kulub tulevikus marjaks ära.

VEHKLEMINE

Erika Kirpu | Kirpu on sportlane, kes suudab tiitlivõistlustel avaneda ja medaleid võita. Loodetavasti saavutab ta olümpiaks tänavuse tippvormi ning võitleb vapralt nii individuaal- kui ka võistkonnavõistlusel.

Vehkleja Erika Kirpu. Foto: LAURA OKS

Irina Embrich | Embrich on tiitlivõistlustelt võitnud kümme medalit. See on fakt, mis näitab tema tugevust. Embrich võib särada individuaalvõistlusel, kuid naiskonnas on ta kindel liider, kellele alati loodetakse.

Julia Beljajeva | Beljajeva on eksmaailmameister, mis tähendab, et oma parimal päeval torkab ta kõik vastased nagu kanad vardasse. Rios on tal kaks (medali)võimalust: individuaal ja võistkondlik turniir.

Kristina Kuusk | Rio de Janeiro olümpial on Kuusk varuvõistleja, kes võib areenile pääseda naiskondlikus epees. Seni on ta olnud tiimi kindel liige, keda saab vajadusel  võistlustulle saata.

Nikolai Novosjolov | MMil on epeevehkleja jõudnud fantastilise saavutuseni: ta on võitnud koguni kaks kuldmedalit. Olümpial seni hästi pole läinud. Viimasel ajal on Novosjolovi mõõk olnud nüri, ent tema kogemustega on kõik võimalik.

SÕUDMINE

Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä | Neljapaat krooniti Euroopa meistriks, mis tähendas, et ettevalmistus on hästi sujunud. Paraku hakkasid Rajat kimbutama terviseprobleemid ja tiimi kohale tõusid mustad pilved. Loodetavasti on olümpiaks kõik korras.

Eesti paarisaeruline neljapaat (vasakult): Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä.

MAADLUS

Ardo Arusaar | Kreeka-Rooma maadleja on heas mõttes must hobune. Halva loosi korral võib tema etteaste lõppeda avamatšiga, kuid nii-öelda eduka stardi korral võib ta isegi punktikohale jõuda.

Heiki Nabi | Kahekordse maailmameistri ja olümpiahõbeda puhul on ootused teadagi suured. Nabi on tõestanud, et ta oskab suurvõistlusteks vormi ajastada ja suudab endast kogukamate vastastega kavalalt maadelda.

Maadleja Epp Mäe. Foto: Stanislav Moshkov

Epp Mäe | Naismaadleja on ainus Eesti sportlane, kellele mainekas ennustusportaalis medalit kaela riputatakse. Õnneks suhtub Mäe kohvipaksult tulemuse prognoosimisse  rahulikult. Ta mõistab, et poodiumile jõudmiseks peab väga hästi maadlema.

JALGRATTASPORT

Rein Taaramäe | Eesti võistkond on väike, grupisõidus on raske suurte tiimidega võidelda Taaramäe pluss on see, et ta ei pidanud Tour de France’il osalema ja saab Rios nii mõnestki rivaalist värskemalt starti minna.

Jalgrattur Rein Taaramäe. Foto: Aldo Luud

Tanel Kangert | Teel olümpiale on Kangert pedaalinud suurtel tuuridel ja see on kulutanud nii tema keharammu kui ka vaimuenergiat. Loodetavasti õnnestub tal tänu kogemustele Rios midagi ilusat korda saata.

SULGPALL

Kati Tolmoff | Alagrupist edasipääsemine on pehmelt öeldes keeruline. Kuid vähemalt ühe võidu saamine on võimalik ja see võikski Tolmoffi miinimumeesmärk olla. Kellelgi pole midagi ilusate üllatuse vastu.

Raul Must | Alagrupist järgmisse ringi jõudmine tähendaks Musta puhul pigem imet, sest konkurents on armutult tugev. Küll aga võib temagi saada ühe võidu, mis tähendaks positiivset stsenaariumit.

UJUMINE

Martin Allikvee | Allikveel on keeruline, et mitte öelda võimatu eelujumisest edasi saada, kuid Eesti rekordi parandamine on võimalik. Dmitri Kapelini õpilane on end tiitlivõistlustel hästi käima saanud, loodetavasti see tava jätkub.

Maria Romanjuk | Romanjuki kohta saab kasutada sama mõttekäiku mis Allikvee puhul: eelujumisest edasipääsemine on peaaegu võimatu, ent sihikule tuleks võtta Eesti rekord. Kui see alistub, on etteaste õnnestunud.

TRIATLON

Kaidi Kivioja | Kivioja pigistas kivist vett ja pääses olümpiale. Juba see on kordaminek, mis väärib aplausi. Äsja sai ta oma esimese Euroopa karikavõistluste etapi võidu ja nii süveneb lootus, et olümpialgi tuleb korralik etteaste.

Triatleet Kaidi Kivioja. Foto: LAURA OKS

TÕSTMINE

Mart Seim | Kevadisel EMil täitis Seim eesmärgi – ta võitis pronksi ja jäi terveks. Olümpial ootab ees karm medalilahing, kus tuleb ilmselt kokku saada 450 kilo, et poodiumile jõuda. Kindlasti on eestlane teel kuue parema hulka.

Tõstja Mart Seim. Foto: Stanislav Moshkov

VIBULASKMINE

Laura Nurmsalu | Olümpiavõistlus on armutu – kes duelli kaotab, see ka konkurentsist langeb. Kui 22aastane Nurmsalu suudab alistada kas või ühe vastase, tuleb esinemine igal juhul kordaläinuks lugeda.

LASKMINE

Peeter Olesk | Kui rahvusvahelise alaliidu eripääsmega olümpiale pääsenud Olesk suudab olümpiakiirlaskmise harjutuses korrata isiklikku rekordit, peaks esikümnekoht olema tagatud. Iseasi, kui täpselt olümpial kuulid märklauda lendavad?

JUDO

Grigori Minaškin | Judos on üllatusmoment suurem kui paljudel teistel aladel. Kui sportlane saab hoo üles ja heited õnnestuvad, langevad ka kuulsad vastased nagu vikati ette sattuv hein. Minaškin võitis EMil pronksi, nii et lootust on.