HÄVITAV RAPORT: Venemaa spordi aseminister otsustas, keda dopingusüüst puhtaks pesta (3)

Venelaste riiklikult toetatud dopingutarvitamine sai raporti kohaselt alguse pärast 2010. aasta Vancouveri olümpiamänge, kust nende sportlased naasid kõigest 15 medaliga – kolme kulla, viie hõbeda ja seitsme pronksiga.

Viimati saadi nii väikene saak 2002 Salt Lake City olümpialt ning kuna järgmised taliolümpiamängud pidid toimuma Sotšis, tuli Vene sportlaste võimu tõestamiseks kasutusele võtta drastilised meetodid.

Päästa või karantiini

103leheküljeline raport põhines suuresti endise Moskva antidopingulabori juhi Grigori Rodtšenkovi väidetel, kelle sõnul hakati dopinguproovide tulemusi manipuleerima 2011. aasta lõpul. Petuskeemis, mida raportis nimetati kaduva proovi meetodiks, oli neli lüli – Moskva antidopingu labor, vaheisik labori ja ministeeriumi vahel, RUSADA ehk Venemaa Antidoping ning spordiaseminister Juri Nagornõh.

Kui Moskvas testitud dopinguproov osutus positiivseks, jättis labor töö sellega pooleli ning hoolitses, et laboriproovi tulemus jõuaks Nagornõhini. Poliitik saatis vastuseks kahetise sõnumi: PÄÄSTA või
KARANTIINI.

Kui vastuseks oli esimene, tuli laborantidel määrata dopinguproovi vastus WADA süsteemis negatiivseks. Kui Nagornõh otsustas, et sportlane pole päästmist väärt, pandi ka "karantiini" ehk test jäi positiivseks ja atleeti ootas võistluskeeld Seejuures polnud Moskva labori töötajatel võimalust valida, kas nad osalevad petuskeemis või mitte. Juhul, kui nad polnud nõus, ähvardati lahtilaskmisega.

Maineka Kanada juuraprofessori dr Richard Mclareni koostatud raport leidis, et spordiministeerium tegi vastava otsuse 577 positiivse dopinguproovi andnud Vene sportlase kohta 2011. aasta lõpust 2015. aasta augustini. 312 ehk 54 protsendil juhtudest kästi atleet päästa, 265 korral jäeti võistleja dopinguküttide kätte. Otsuseid tehti ka 66 välismaalase kohta, kellest kaheksa tulemus manipuleeriti negatiivseks.

Plaan Sotši olümpiaks
«Kadunud proovi» meetodil oli aga üks probleem– seda sai kasutada ainult siis, kui puudusid rahvusvahelised vaatlejad. Seega tuli luua uus skeem, millega sai petta ka suurvõistlustel ning sellesse kaasati julgeolekuagentuur FSB.

Rodtšenko rääkis juba mais, kuidas toimus pettus Sotši olümpia ajal, ning värske raport tõestas ja ning täiendas väiteid veelgi. Enne 2014. aasta suurvõistlust koostati nimekiri 37 medalilootusest, kelle igat sammu kontrolliti. Enne keelatud ainete kasutamist pidi sportlane andma puhta uuriniproovi, mida
hoiti spetsiaalselt loodud uurinipangas FSB hoones Sotši dopingulabori vastas.

WADA uurijad tuvastasid ekspertiisi käigus, et suurvõistluseks töötati välja meetod kinni pitseeritud dopinguproovide avamiseks. Kui pudel lahti muugitud, visati sees olev uriin välja ning vahetati välja varasema vastu, millele lisati vajadusel soolaveelahust, et tulemused oleksid võimalikult realistlikud.

Kõik läks libedalt ning ükski venelane Sotši olümpial dopinguga vahele ei jäänud, kuid probleem tekkis 2014. aasta detsembris, kui WADA tegi üllatusinspektsiooni Moskva laborisse.

FSB «võlurid»

Kümnepäevase etteteatamisega pidid venelased lahti saama tuhandetest positiivsetest proovidest, mille tulemus oli märgitud negatiivsena. Rodtšenko hävitas 1417 sellist proovi, sest laboril puudus kohustus neid enam alles hoida.

Küll aga oli probleem 37 positiivse prooviga, mida lihtsalt hävitada polnud võimalik. Rodtšenko pöördus Nagornõhi poole, kes lubas talle, et FSB «võlurid» lahendavad öösel probleemi.

Raporti koostamisel kasutatud ekspert tuvastas, et kõik uuritud pudelid, mis viidi 2014. aasta lõpust Moskva laborist kaasa, olid lahti tehtud ning uuesti suletud. Samuti oli nendes ebatavapäraselt palju soola ning ühes suisa kahe sportlase DNA.

Kuna uurijatel õnnestus saada ligipääs ka Rodtšeko, Nagornõhi ning kolmandate osapoolte kirjavahetusele, pole WADA hinnangul põhjal raporti
tulemuste õigsuses kahelda. Kuigi Mclaren sõnas, et tema ei tee mingit soovitust 57 päevaga koostatud uuringu põhjal, on praeguseks WADA nõudnud Vene sportlaste eemaldamist kõikidelt rahvusvahelistelt võistlustelt.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee juht Thomas Bach ütles raporti tulemusi kommenteerides, et kõigepealt vaadatakse see kriitilise pilguga üle ning siis tehakse otsus. Midagi rõõmsat venelastel aga oodata pole.

«Raportis avaldatud uurimistulemused näitavad šokeerivat ja enneolematut
rünnakut ausale spordile ja olümpiamängudele. Seetõttu ei kavatse ROK kõhelda kõige rangemate võimalike sanktsioonide rakendamisel asjasse
seotud inimeste või organisatsioonide karistamiseks,» sõnas Bach.

Täna peab ROKi täitevkomitee erakorralise telefonikonverentsi, kus võib sündida esmane otsus, kas Venemaa sportlased lubatakse üldse Rio olümpiamängudel võistlema.