Nairobi äärelinnast Alpide valitsejaks ehk Kuidas Chris Froome’ist sai Tour de France’i uus kuningas

Möödunud nädalavahetusel oma kolmanda Tour de France’i tiitli võitnud 31aastane Froome’ile on kuninganna Elizabeth II poolt omistatud neljanda klassi ordutiitel ja mees läheb Rio olümpiamängudele kaitsma Ühendkuningriigi au. Paljud spordifännid ilmselt ei teagi, et on Froome’i sünnimaaks Keenia, kus ta elas koos emaga ühetoalises korteris Nairobi äärelinnas.

Millal Froome täpselt maanteepisiku külge sai, kõigub intervjuust intervjuusse - oli see 12 või 13 aasta vanusena. Nakatajas ei kahtle aga keegi. "Pärast ühte võistlust tuli minu juurde üks häbelik blond laps BMX-rattal ja küsis, et ega ma oleks nõus talle maastikusõitu õpetama. See poisiklutt oli Chris Froome," meenutas portaalile Compass Media mehe esimene treener, mentor ja sõber David Kinjah.

Pingutas end pildituks

Maastikuhullusest sai peagi maanteehuvi. Kuigi Froome proovis selga ka ühe Kinjahi sõbra suveniirina koju toodud Prantsusmaa velotuuri kollast võitjasärki, ei osanud kogenum rattur ette näha, et kunagi teenib hoolealune selle tõega välja. "Alguses ulatus Chris ühelt õpetajalt laenatud jalgrattal vaevalt pedaalidenigi," muheles Kinjah.

Mentori sõnul on Froome’i kandvaks iseloomujooneks olnud alati suutmatus alla anda. Nooruses tähendas see, et ta väntas kasvõi öö läbi, et eest ära sõitnud sõpradele järgi jõuda, kuigi autoga kaasa sõitnud ema anus teda enda kõrvale istuma. Esimestel võistlustel pingutas Froome end pildituks, ent tõusis alati üles ja oli järgmisel päeval taas valmis starti tulema.

Preemiad tehtud töö eest olid visad tulema. 2005. aasta Mauritiuse velotuuril teenis 20aastane amatöörrattur Froome oma esimese tõelise etapivõidu, ent naasis koju pettununa – kohalikud sõitjad tegid järgnevatel etappidel talle "kambaka" ning jätsid Froome’i ilma nii tuuri üldvõidust kui ka parima noorratturi tiitlist. Tuld ja tõrva vandunud Froome vandus tuleval hooajal kättemaksu ja Kinjah mäletab ühelt sõbralt saadud telefonikõnet: ""Kinjah, see sinu tüüp on hull!" Üks Mauritiuse rattur olevat teda sõimanud, Chris vaatas lihtsalt üle õla tagasi, ütles: "Vaata oma sõnadega ette!" ja põrutas lihtsalt eest, otse üles mäkke."

2006. aasta Mauritiuse tuuri võit oli esimene õnnestumine Froome’i üha säravamas karjääris. Tour de France’i tiitlivõit lisandus auhinnakappi 2013. aastal ning viimasel kahel hooajal on mees kollaste särkide kogu aina täiendanud. Ilmselt oleks tänavu teeninud ta juba oma neljanda tiitli, kui Sky meeskond poleks 2014 oma kaarte ladunud kogenuma Bradley Wigginsi kasuks.

Rio eraldistardi favoriit

Tänavuse Touri triumgi järel ei saa Froome aga jalgu seinale heita, sest juba 6. augustil on kavas Rio olümpiamängude grupisõit, kus Suurbritannia lipu all võistlev keenialane unistab kuldmedalist. Samade mõtetega läheb ta starti neli päeva hiljem eraldistardis.

Viimases hästi esinemises on Froome kindel – 60 kilomeetrit ja üle 1000 tõusumeetri peaksid talle igati sobima. Grupisõidus, kus Eestit esindavad Rein Taaramäe ja Tanel Kangert, on küsimärke rohkem. "See on suurem loterii (kui Tour de France – toim). Ühepäevasõit, igast riigist maksimaalselt viis sõitjat – taktikaliselt saab olema väga keeruline olukorda hinnata, sest sa ei saa lihtsalt saata kaheksat sõitjat tempot kontrollima, ise viimase tõusuni oodata ning siis rünnata," rääkis Froome pärast Touri võitu Guardianile.

Ridade vahelt lugedes: ka väiksematel tiimidel on võimalus ehk kuigi Froome on sealgi favoriit, pole võimatu ka näiteks kahemehelise tiimiga Riosse suunduva Eesti sõitja triumf.