Katrin Lust: sattusime Ruhnus tahtmatult otse sekelduste keskele (36)

Alustades oma teekonda Kuressaarest Ruhnusse, astusime rõõmsalt laevale, kus sõbralik kapten meid tervitas ja tüürimees lubas, et meid ootab ees lõbus reis. "Ruhnu on võrratu," teatasid ka mõned kaasreisijad ja meie ootusärevus suurenes veelgi.

Olen ise ka korduvalt mõelnud, kuidas minuga küll alati midagi juhtub...Aga ka seekord sattus 'Kuuuurija' otse sündmuste (kuigi õigem oleks olukorda nimetada lausa hollywoodilikuks action'iks) keskele ja avastasin saare eluolu sellisena nagu poleks ma seda mandriinimesena eluski ette kujutanud.

Meie kahepäevase Ruhnu reisi ajal kutsuti kohale isegi politsei, kes võttis Kuressaarest ette kahetunnise merereisi, et ruhnukate liigselt kirglikke hetki ohjeldada.

Vallavanem, vallavolikogu esimehest vetelpäästja ja poodnik sattusid sekeldustesse otse meie kaamera ees.

Eilse seisuga andsin Kuressaare politseijaoskonnas tunnistajana allkirja, et ma ei tohi juhtunust enne menetluse lõppu mitte sõnagi rääkida, intervjuusid anda ega saatematerjali kasutada.

Sama allkirjaga pidi suu kinni hoidma ka saate režissöör ja saatetiimist eraldi Ruhnul viibinud tuttav, kes pole avaliku elu tegelane ega soovi selleks ka saada. Ka tema on juhtunu tunnistaja, mitte süüdistatav.

Aga mida tegi Ruhnu abipolitseinikust vallavanem Jaan Urvet, kes oma positsiooni tõttu seadust hästi tunneb? Muide, Urvet ongi saare ainus korrakaitsja ja vallavanem ühes isikus.

Kuna Urveti tunnistused võetakse Ruhnu saare kauguse tõttu alles esmaspäeval, otsustas härra helistada ajalehte Saarte Hääl ja anda juhtunust omapoolse kallutatud versiooni.

"Kuuuurija" uued sõbrad Ruhnult helistasid juba eile õhtul ja teatasid, et vallavanem soovib enne saate eetrisse minekut ainult omapoolset intervjuud anda ja saate eetrisse minekut sellega takistada.

Nii pidingi ma täna terve päev lugema erinevaid artikleid, milles mina seadusekuuleka inimesena kaasa rääkida ei saa. Ma ei tohi anda kommentaare, kuigi lugu kumiseb faktivigadest, mis puudutavad ka saatetiimi.

Intervjuud ei tohi anda ka vastaspool, kes kisuti avalikku skandaali kui süüdlane, kuigi on tegelikult samuti tunnistaja ja ei soovi üldsegi meedia tähelepanu.

Mind hämmastab kõige rohkem aga see, et politsei ei saa midagi parata, kui tunnistajate ütlused võetakse logistilistel põhjustel mitme päevase vahega. See põhjustab aga ebaõiglase meediakajastuse.

Kuressaare politsei pressiesindaja teatas küll, et vallavanema tegu, anda menetluse ajal intervjuu, oli kahetsusväärne ja teda noomiti, kuid kõigil teistel ei ole lubatud siiski juhtunust rääkida.

Menetluse ajal on intervjuude avaldamine keelatud eelkõige seetõttu, et see häirib uurijate tööd. Samuti on menetluse ajal artiklite ilmumine teistele osapooltele info avaldamine, mis annab võimaluse, et tunnistajate edaspidine info on kallutatud.

Politsei pressiesindaja ütleb, et ajaleht on rikkunud meedia eetikat ja vallavanem on teadlikult kasutanud ära tunnistajana intervjuud andes oma eriolukorda.

Kuid, mis sellest kasu on?

Nii levib kallutatud info, inimeste maine saab kahju, kuid seaduse silmis on kõik õiglane.

Mida šokeerivat 'Kuuuurija' väikesel Ruhnul avastas näete juba varsti, kui politsei menetlus on lõppenud.