Eesti – 92,9% mehine spordimaa! Miks eelistati avatseremoonia lipukandja valikul Rammot Puustale? (2)

Kui USA nimetas lippuriks ujuja Michael Phelpsi ja Suurbritannia tennisetšempioni Andy Murray, siis Eestil puudus võimalus eelistada enim medaleid võitnud või omal alal maailma tipule kõige lähemal olevat sportlast.

"Meie Phelps" Gerd Kanter pole avatseremoonia ajal Rios, vaid valmistub olümpiavõistluseks palju rahulikemas tingimustes, kui seda on olümpialinna kisa-kära ja sigin-sagin. "Meie Murray" oleks ilmselt keegi sõudjatest või naisvehklejatest, aga nemad alustavad avatseremoonia järgsel hommikul medalijahti, mis välistab mitmetunnisel defileel osalemise. Sama kehtib ka jalgratturite Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti kohta.

Vähe valikuid

Nagu Õhtuleht reedel kirjutas, oli EOK-l valikuid vähe. Kui eeldada, et lipukandjal võiksid olla ette näidata ikkagi mingid arvestatavad rahvusvahelised saavutused (et see on EOK-le oluline, tõestas 2012 Londoni olümpia, kui veterankettaheitja Aleksander Tammert lennutati lipukandmise tarbeks Eestist Londonisse ja siis tagasi, kust ta võistluseks alles palju hiljem Inglismaale naasis), siis jäid sõelale vehkleja Nikolai Novosjolov ning purjetamisvõistkonna liikmed Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo ja Deniss Karpak.

EOK otsustas Rammo kasuks, kes sai sellest teada massaažilaual lebades. "Muidugi olin kohe nõus!" märkis ta Õhtulehele. EOK pressiteates lisas Rammo: "See on minu jaoks suur au. Olümpiavõitjaks tullakse ise, läbi raske töö. Lipukandmise au usaldatakse sportlasele teiste inimeste poolt ja olen väga liigutatud, et selle usalduse välja teenisin. Eesti lipu kandjaiks olümpia avamisel on alati olnud suure tähega sportlased ja sellesse nimistusse kuulumine lisab olümpia eel kindlasti enesekindlust ja usku."

EOK president Urmas Sõõrumaa põhjendas valikut nii: "Karl-Martin Rammo on näidanud ennast perspektiivika ja arenguvõimelise sportlasena, kes vaatamata oma noorusele võistleb juba teistel olümpiamängudel. Lipukandja osa olümpiamängude avamisel on sümboolset laadi, nii ka purjetaja valik sellesse rolli, millel on palju sidemeid meie kui mereäärse rahva ning lisaks ka tänavuse merekultuuri aastaga. Merel on alati olnud meie elus ja kultuuris oluline koht."

Miks mitte Puusta?

Õhtuleht esitas EOK-le küsimuse, miks eelistati Rammot teisele purjetamisvõistkonna liikmele Ingrid Puustale, kelle sportlikud tulemused on viimaste aastate jooksul olnud paremad? Näiteks mullusel Rio eelolümpial saavutas Puusta seitsmenda koha. Rammol on küll ette näidata 2015 EMi 13. koht, ent maailma edetabelis asetseb Puusta hetkel 15. ja Rammo 24. kohal.

Puusta kinnitas Õhtulehele, et tema poole lipukandmispalvega ei pöördutud: "Minult ei küsitud, aga võib-olla ka seetõttu, et ma veel ei tea, kas lähen avatseremooniale või ei. Londoni olümpial läks seal nii kaua aega ja lõpuks me ju tegelikult midagi ei näinudki."

EOK pressiatašee Sven Sommer vastas Õhtulehele: "Rammo on liidrihingega ja -omadustega inimene, kes kuulub ka EOK sportlaskomisjoni. Ei maksa hakata otsima liigseid tagamaid, miks valiti Eesti lipu kandjaks just tema, aga näiteks mitte Iingrid Puusta. Algselt oli variante 46, aga paljud langesid ära erinevatel põhjustel. Mõni sportlane pole veel kohal, mõnel on järgmisel päeval võistlus. Usun, et Rammo on sobiv lipukandja."

Asi selge. EOK-l ongi selles asjas ainuotsustamise õigus. Rammo valimine tähendab, et pärast iseseisvuse taastamist on 92,9% puhkudest olnud lipukandja meessportlane. Oleme üks tõsiselt mehine spordimaa!