ÕL RIOS | Pidu masu ajal ehk Rio olümpia avatseremoonia (1)

„Loodan, et avatseremooniast saab ravim Brasiiliat valitsevale depressioonile,“ kergitas eesootavalt vaatemängult kalevit kultusfilmi „Jumala linn“ lavastaja Fernando Meirelles, kes on üks kolmest Rio olümpiatseremooniate kunstilisest juhist. „Brasiillased saavad seda vaadates tõdeda, et oleme väga lahe rahvus, kus paljud erinevad etnilised grupid omavahel rahulikult koos elavad. Teame, kuidas elu nautida ja üleüldiselt oleme alati rõõmsad.“

Legendaarsel Maracana staadionil toimuvat šõud on juba näinud 3000 õnnelikku silmapaari – mängude korraldamisel tähtsat rolli mängivad vabatahtlikud, kes istusid avatseremoonia peaproovil tribüünil. Mõistagi oli neile antud karm käsk nähtust mitte kõneleda, ent mõned detailid on siiski meediasse lipsanud: Bondi filmidest tuntud näitlejanna Judy Dench esitab näiteks kauni luuletuse.

Sambatantsijad ja kriminaalid

Korraldajad ei kohku tagasi ka Brasiilia pahupoole kujutamisest. Väljaspool jalgpalliväljakuid vast tuntuima brasiillase nimetust kandev supermodell Gisele Bündchen langeb kuulujuttude järgi tseremoonial päti rünnaku ohvriks ja sellele järgneb suur tagaajamisstseen mööda Maracana staadionit. Lisaks mängivad etenduses suurt rolli favelad – Rio vaeseimad ja seetõttu ka kriminogeenseimad piirkonnad.

Mõistagi ei jää pealtvaatajatel kuulmata ka karnevalirütmid ning nägemata kütkestavad sambatantsijad – nende leidmiseks kammiti läbi Rio 12 suurimat tantsukooli – ent Meirelles rõhutab, et ta ei soovinud avatseremooniat teha liiga Brasiilia-keskseks.

„Tahtsime minna teist teed. Räägime „meist“, kuidas peaksime edaspidi käituma. Mitte ainult brasiillased, vaid terve inimkond. Teised riigid rääkisid oma minevikust (Meirelles toob näiteks Ateena, Pekingi ja Londoni mängud – toim), meie vaatame tulevikku,“ rääkis lavastaja.

Eelarvet kärbiti poole võrra

Oma nägemuse elluviimiseks pidi Meirelles leppima 50 miljoni euro suuruse eelarvega, mille eest tuleb korraldada neli šõud: ava- ja lõputseremoonia nii olümpia- kui ka paraolümpiamängudele. „See summa on vist 12 korda väiksem kui Londonis, 20 korda vähem Pekingi mängudest. Keeruline ülesanne.“

Sealjuures oli Meirellesele antud rahapatakas veel paar aastat tagasi kaks korda paksem, ent Brasiilia majandust tabanud tagasilöögid kergendasid ka tema kukrut. „Kärpisime mõningaid ideid, jätsime kasutamata paar mänguasja ja kus varem oli staadionil 3000 inimest, siis nüüd on neid järel 700.

Algul olin väga kuri, sest olin teinud suurejoonelise plaani, mille kallale pidin kääridega minema. Aga samas on see tegelikult hea. Oleme praegu terve maailmaga sellises hetkes, kus raha tuleb kasutada mõistlikult. Keskkond meie ümber ei pea sellele kõigele vastu ja planeet üha soojeneb. On väga kitš liiga palju kulutada.“