Rio 2016 OM uudised

ÕL RIOS | Erivajadustega lapsi õpetav vibulaskja Laura Nurmsalu: pea tuleb külmana hoida! (1)

Merili Luuk, Rio de Janeiro, 8. august 2016, 04:00
Laura Nurmsalu Rio vibustaadionil.Foto: Viljar Voog
Täpselt poole oma elust vibulaskmisega tegelenud olümplase Laura Nurmsalu närve ei suuda miski kõigutada: igapäevaselt erivajadustega laste abiõpetajana töötav 22aastane malbe neiu asub täna Lunastaja Kristuse valvsa silma all kuulsal sambadroomil elu tulemuse eest laskma.

Iga inimene sellist olukorda hallata ei suuda, kus vaimne ja füüsiline pool peavad sümbioosis töötama nagu kellavärk. Nurmsalu on mõttemaailma enda jaoks toimima pannud: ta loeb eneseabiõpikuid, et end paremini tundma õppida ning rahustuseks naudib kodukoha Puiatu maaelu. 

„Eks mul ole ka selliseid hetki, kui ärritun, aga olen üldiselt olnud sel ajal kodus. Pea tuleb külmana hoida!“ tõdeb Nurmsalu

Samal teemal

Lapsed elavad kaasa

Nõnda polegi imestada, et neiu õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ehk erivajadustega laste õpetajaks. Ometi polnud see Nurmsalule esimene valik - pigem tekkis armastus töö käigus.

„Proovisin kehakultuuri sisse saada, aga ei õnnestunud. Läksin siis akadeemilist testi tegema ning olin kui puuga pähe löödud. Kõrvalt kommenteerisid matemaatikaõpetajad, et isegi neile on see test raske. Mõtlesin, et püha jumal, mida ma siin veel teen? Aga uskumatu - sain sisse ja pärast veel mainiti, et päris hea tulemusega!“ meenutab vibuneiu. „Esimestesse loengutesse jõudes sain aru, et olen õiges kohas! Peagi saadeti mind Viljandisse praktikale ning pakuti tööd. Seni on väga meeldinud!“

Oma hoolealustest räägib Nurmsalu tagasihoidlikult, kuid uhkusega.  „Lapsed nagu lapsed ikka, aga neil peavad olema väga konkreetsed piirid ja reeglid. Nad saavad väga hästi hakkama. Mõne koha peal jätab sotsiaalne käitumine küll soovida, aga ega midagi teha ei ole. Selgitad rahulikult ja nad kuulavad!“

Sama mõtteviis - rahulikkus on pool võitu - on tüürinud Nurmsalu debüütolümpiamängudele. Ning ega siingi pole kerge olnud - esimestel päevadel pidi ta olümpiakülas tegelema olmeprobleemidega, kui vannituba oli umbes. Päev enne vibulaskmise duellvõistlust juhtus veeavarii, mis uputas eestlaste tube.

Uskumatu, aga Nurmsalu võttis sedagi stoilise rahuga. „Kartsin hullemat, ausalt! Aga ma arvan, et see ongi Brasiilia kultuuri eripära, mis natuke vürtsitab meie elu olümpiakülas. Muidu oleks liiga üksluine!“

Nool Favelasse

Omaette elamust pakub Nurmsalule ka olümpia võistlusväljakuna kasutatav kuulus sambadroom, kus kord aastas toimub värvikirev Rio karneval. Tulejoonel seistes näeb märklaudade taga paistvat favelat, paremal on kauguses terendamas Lunastaja Kristuse kuju.

„See on ikka päris lahe! Tegelikult oli meil selle väljaku kohta infot, sest sügisel oli siin testvõistlus. Mina jäin haigeks ja otsustasin, et Riosse ei tule, aga Reena (Pärnat - toim.) nägi võistluspaiga ära ning ütles, et täiesti enam-vähem koht,“ tõdeb Nurmsalu. „Paljud küsivad, millist tulemust ma ootan, aga tegelikult kujuneb olukord alles siin. Ootad tuult, kuid ühel hetkel seda pole ning seejärel on kohe vaja mõelda, mida ma tegema pean!“  

Mull tuleb enda ümber aga igatahes luua, muidu lendab nool maha või kas või teiste märklauda! „Vahel laulan mõttes mingeid laule, vahel arutlen iseendaga. Oleneb võistlusest. Mine tea, mis see õigem variant oleks!“

Reedeses eelringis 35. asetuse teeninud Nurmsalu kohtub täna hilisõhtul duell-laskmise 1/32-finaalis ukrainlanna Veronika Martšenkoga (30. asetus). Too matš algab Eesti aja järgi kell 22.57.

„Olin üks väike Kristina Šmigun!“

Vibulaskja Laura Nurmsalu tõdeb, et lapsepõlves oli ta pigem talialade fänn ning lumised olümpiamängud olid tema meelisvõistlused.

„Mulle väga meeldisid meie suusatajad ja arvasin, et olen ka ise üks väike Kristina Šmigun! Aga siis hakkasin laskmisega tegelema ning asusin suvealasid ka jälgima. Nii põnev oli olümpiavõistlust telerist vaadata, teades, mis tegelikult väljakul toimub!“ selgitab ta. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee