Kolm põhjust, miks Austraalia korvpallikoondis võib täna USA alistada (2)

1. Austraalia tiimivaim

Austraallased on turniiri väga hästi alistanud ning esimese kahe vooru kõige suuremad (positiivsed) üllatajad. FIBA reitingu viies meeskond Prantsusmaa alistati ülekaalukalt 87:66 ja esmaspäeval saadi jagu kaks aastat tagasi MMil teise koha võtnud Serbiast võimsa viimase veerandi toel 95:80.

Andres Sõber ütles eile Õhtulehele Austraalia kohta järgnevat: „Meeskonnahing on neil hirmkõva. Ainult sellise mänguga nagu Austraalia on näidanud, saab USA-le vastu, mingit muud varianti pole.“

Esimese kahe kohtumise ajal on tõesti silma jäänud meeletu kambavaim ning Sõber pole ainuke, kes austraallaste ühtehoidmist märganud. Enne olümpia algust sõnas ka endine Ameerika korvpallitreener Mike Montgomery, et hüüdnime Boomers kandev koondis mängib ühtse rusikana.

„Nad on kaua koos mänginud, kõik teavad tiimikaaslaste nõrkusi ja tugevusi. Nad armastavad oma riiki esindada ja nad on selle üle ülimalt uhked,“ sõnas Montgomery.

Ka austraallaste tagamängija Matthew Dellavedova ütles sama: „Just meie kokkuhoidmine ja kõik muu, mis teeb meist austraallased, on meie väga suur eelis. Koondislased on individuaalselt väga head ja nad mängivad igal pool maailmas kõrgel tasemel, aga riigi eest mängides oleme kõik võrdsed ning meil on ainult üks eesmärk – võita!“

Kui võrrelda Rios võistlevat Austraalia koondist tunamullu MMil osalenuga, siis erinevalt USAst pole rivistus palju muutunud – kaheksa mängijat on samad. Seega pole üllatav, et austraallased loevad üksteise mõtteid nii hästi. 

Ameerika Ühendriikidega on lood hoopis teised – 2014. Türgis võistelnud meeskonnast on alles jäänud vaid neli – DeMar DeRozan, Kyrie Irving, DeMarcus Cousins ja Klay Thompson, kõik teised on vahetunud.

Kuigi USA koondise sisekliima kohta pole kontrollkohtumiste ja olümpia esimese kahe mängu põhjal midagi viga, võivad rasketel hetkedel saada kõigi 12 mängija kõrged egod võistkonnale saatuslikuks. Austraallastel seda probleemi pole ega teki.

2. Austraalial on kogemustega mängijaid küllaga

Loomulikult pole Boomersitel võtta 12 NBA Tähtede mängu kaliibriga superstaari nagu Ameerikal, kuid siiski on neil Andrew Bogut, Patty Mills, Matthew Dellavedova, Joe Ingles ja Aron Baynes, kes kõik teenivad leiba Atlandi ookeani taga.

Huvitava faktina on neli Austraalia meeskonna liiget võitnud viimasel kolmel aastal NBA tiitli – 2014 Mills ja Baynes San Antonio Spursiga, 2015 Bogut Golden State Warriorsiga ja tänavu Dellavedova Cleveland Cavaliersiga. Sellega ei saa uhkustada isegi USA koondis.

 Individuaalsete oskuste poolest ei jää ka Austraalia „staarid“ väga palju ameeriklastele alla. Patty Mills on saanud kõva tambi Spursis Gregg Popovichi käe all ning on senise olümpiaturniiri resultatiivseim (kahes mängus keskmiselt 23 punkti).

Dellavedova on kaitsjamängija, kelle vastu ei soovi paljud minna ning kes hääletati möödunud hooajal mängijate ja treenerite poolt NBA kõige räpasemaks korvpalluriks. USA vastu mängides saab ta katta endist tiimikaaslast Kyrie Irvingut, mida on kindlasti põnev vaadata.

Boguti olümpial kaasategemine oli pikalt küsimärgi all vigastuste tõttu, kuid kõigest hoolimata on ta olemas ning jätnud esimese kahe kohtumise põhjal hea mulje. Ingles ja Baynes saavad NBAs keskmiselt 15 minutit mänguaega, mis on ka vägagi arvestatav.

„Vanuritest“ on Austraalia koondises 36aastane David Andersen, kes kannab ka kaptenipaela. Tasub mainida, et tema ja Martin Müürsepp mängisid hooajal 2004/05  koos Moskva CSKAs ning kuigi hetkel pallib Anderson Austraalia liigas, suudab kogemustega tsenter korvi all tulipäist DeMarcus Cousinsit piisavalt palju närvi ajada, et ameeriklane mõne lollusega hakkama saaks. See oleks jällegi vesi Austraalia veskile.

3. Ameeriklased lasevad endale kuuli jalga

USA korvpalliajaloost on näidata ette seiku, kui vastast alahinnates saadakse kirja kaotus. Krahhid tulid 2002. aasta kodusel MMil (lausa 6. koht), 2004. aasta Ateena olümpial ning 2006. Jaapanis toimunud MMil, mil lõpetati kolmanda kohaga.

Pärast viimast katastroofi on aga koondise peatreener Mike Krzyzewski mehi suutnud piisavalt hästi häälestada ning alates 2008. aasta olümpiast pole ameeriklased ühtegi mängu kaotatud.

36-mänguline võiduseeria võib olla uinutav ning sel aastal pole USA koondis kohtunud veel ühegi tõsiselt võetava vastasega, kui esimene kontrollmäng Argentiinaga välja arvata (ent see oli ka nondele esimene ja oldi veel toored). Austraalia on ameeriklastele esimene tõeline proovikivi ning kui NBA tähed lähevad kängurumaa poegi sama kergelt võtma, kui kõiki eelnevaid, võib suurüllatus tõeks saada.

Siiski on kõik eelnev puhas spekulatsioon ning Ameerika on väga suur soosik. „See peab olema nii jube taplus, kaitses tuleb veri ninast väljas pingutada. Aga siis tuleb veel sisse ka visata,“ kommenteeris Andres Sõber austraallaste võiduvõimalusi.