Neljapaadi treener Matti Killing.Foto: Viljar Voog
Rio 2016 OM uudised
12. august 2016, 04:00

ÕL RIOS | Treener Matti Killing: need mehed võiks maailmameistriks tulla (1)

Rio de Janeiro olümpiamängudel pronksmedali võitud Eesti neljapaadi sõudjate treener Matti Killing oskas võistluse eel osava naljaga hoolealused maksimaalselt pingutama panna.

Päev enne finaali poetas Killing Kaspar Taimsoole, Tõnu Endreksonile, Allar Rajale ja Andrei Jämsäle, et tema abikaasa kavatseb osta pesapallikurika. Sportlased mõistsid hoobilt: medalita jäämise korral saavad nad hea keretäie tappa!

„Tegin neile nalja,“ räägib Killing muheledes. „Ütlesin, et naine lubas selle osta, aga ma veel ei tea, kellele ta peksa annab. Eks neljandate kohtade lummus ole juba kord niisugune.“

Killingu sõnul oli poodiumile jõudmine võistkonna kindel eesmärk. „Medalit ootasime ja selle ka saime,“ arutleb kogenud treener. „Alati võib ju öelda, et võinuks paremini minna. Aga medalit tahavad paljud ja täna olime meie need õnnelikud, kes selle said.“

Suursoosikuna startinud ja hõbedaga leppima pidanud austraallased olid Killingu sõnul pärast etteastet rahulolematud. „Tundus, et sakslased (võitjad – toim) ja meie olimegi kõige õnnelikumad,“ lausub treener. „Austraallased olid pettunud, sest neile riputati juba enne võistlust kulda kaela. Nad olidki tänavu väga head, aga olümpiaks ei suutnud samasugust hoogu säilitada.“

Eesti võistkonna kohale tekkisid mustad pilved siis, kui seljavigastus Raja maha niitis. „See, et ta ei saanud kuu aega paadis istuda, jättis kindlasti mingisuguse jälje,“ nendib Killing. „Aga kui sa treenid inimvõimete piiril, siis sellised asjad ikka juhtuvad. Lõpuks läks meil ikka hästi. Seni oli olümpiamedal ainult Tõnul, nüüd on ka teistel poistel. Järgmine võimalus tulnuks alles nelja aasta pärast.“

Killing möönab, et sama võistkond võib jätkata 2020. aasta olümpiani. „Kui meeste tervis on korras, saab Tokyoni edasi põrutada ja nad võiks ka maailmameistriks tulla,“ lausub treener.

Lõpuks palusime Killingul kõiki hoolealuseid lühidalt, aga tabavalt iseloomustada. „Kaspar on väga andekas sõudja, kelles on veel palju peidus,“ mõtiskleb ta. „Tõnu soontes voolab Palusalu veri – ta on võimas! Allar on aga supertöökas. Ta proovis juba poisieas pärast treeningut veel harjutada, et tugevamatele lähemale jõuda. Andrei on samuti väga hea ja kohusetundlik sportlane. Mul on vedanud, mõnus seltskond. Kuid päris loorberitele nad ka puhkama jääda ei saa, sest tagant on noori mehi juba näha.“