ÜLEVAADE | Kupper neljas ja Kanter viies ehk päev, millal sakslased röövisid Eestilt olümpiamedali (10)

Laupäev, 13. august 2016. Poole võistluse järel tundub, et Rios rullub publiku silme ees tavapärane kettalahing, kus koore riisub suursoosik. Poolakast maailmameister Piotr Malachowski kõmmutab kahekilose heitevahendi järjekindlalt üle 67-meetri-joone. Kolmandas voorus saab ta kirja oma pikima kettakaare (67.55) ja teeb käega liigutuse, mida pole võimalik valesti mõista: kuld on minu!

Tol hetkel püsib Gerd Kanter esimesel katsel heidetud 65.10ga neljandal ja Martin Kupper samuti avavooru tulemusega 64.47 viiendal kohal. Kolmandat olümpiamedalit jahtivat Kanterit lahutavad eesmärgist 98 sentimeetrit, pronksist hoiab kinni sakslane Daniel Jasinski. Hõbedakursil jätkab teine sakslane, Christoph Harting 66.34ga.

Tõeline kirgedemöll

Neljandas ja viiendas voorus keegi oma tulemust ei paranda, määrustepäraseid heiteid tehakse üldse vaid viis. Ent siis vallandub ennenägematu sündmuste ahel. Sissejuhatuseks heidab austerlane Lukas Weisshaidinger 64.95 ja möödub Kupperist. Kohe saab 27aastane tallinlane vastamiseks võimaluse. Ketas lendab, nagu oleks maa külgetõmbejõud ühtäkki kadunud, ja maandub kaugemal kui 66 meetrit.

Kui kohtunikud on tulemuse ära mõõtnud, ilmub tabloole numbrikombinatsioon 66.58. Kupper tõstab mõlemad käed püsti, ta on tõusnud teiseks. Kettamehe kaasmaalased möirgavad vaimustusest.

2Olime kõik ekstaasis, et jess! Tegi ära!" räägib tribüünil eestlaste kogukonna keskel istunud Kupperi treener Aleksander Tammert. "Tõesti oli näha, et emotsioonid saavad olla ka sellisel "igaval alal". Eestlased kisasid ikka täiega. Kõik lootsime! Mul oli ka versioon, et kui Kanter läheb mööda, siis on Eestilgi üks medal. Aga vaata, juhtus teisiti."

Kanteri viimane katse ebaõnnestub ja tema laeks jääb viies koht. "Arvasin, et Martinil on vähemalt pronks käes," arutleb 37aastane sportlane. "Seda, et Saksa poistel on midagi varuks, poleks uskunud. Sattusin siin mitu korda koos Jasinskiga trenni ega näinud põhjust, miks peaksin talle kaotama."

Tammert poetab: "Saksa mehed olid head, aga ei arvanud, et neil jagub viimaseks katseks püssirohtu."

Ometi lajatab Jasinski 67.05 ja tõukab Kupperi kolmandaks. I-le paneb täpi Harting – 68.37 on tema isiklik rekord ja kuldne kettakaar. Nii langeb Kupper neljandaks ja Malachowski peab leppima hõbedaga. Võistluse eel oli suursoosikuks peetud vanemat Hartingut ehk Londoni olümpiavõitjat Robertit, kuid pärast tema takerdumist kvalifikatsioonisõela hoidis pere tava noorem veli. Nüüd on selge, miks ta juba tutvustamisel lustakalt tantsusammuga ringi liikus.

Eestlaste leer mulksub põrgukatla kombel. Kui tugev vulkaan möllab Kupperis, teab ta vaid ise, välja olümpiadebütant seda igatahes ei näita. "Emotsioonid on päris hullumeelsed," üritab Kupper tundeid sõnadega selgitada. "Korraks oli medalimaitse juba suus. Aga sport on selline, enne võistluse lõppu ei tasu hõisata."

Ajakirjanike palvel manab Kupper viimase katse sündmused uuesti silme ette. "Enne otsustavat heidet käisid läbi pea hullud mõtted. Läksin tegema tugevat heidet, mis ka õnnestus. Kuid Hartingu katset vaatasin pärsi hoolega, temalt võis sellist pauku oodata."

Enne dopingukontrolli minekut ütleb Kupper: "Miinimumeesmärk sai täidetud, nii kurb see päev ka pole, eriti kui arvestada hooaja senist käiku!"

Ka Tammert on õpilasega samal lainepikkusel. „Kui võistluse lõpus on medal kandikul, siis ega hea tunne seda kaotades ei ole,“ arutleb ta. „Martin tegi enda kohta ikka hea võistluse. Ta oli ju ikkagi debütant ja hooaja vältel polnud nii stabiilne ka. Nukrutsema ei pea.“

Kanteril pilt virvendas

Kanter lahkub oma viimaselt olümpialt sirge seljaga. "Arvan, et esinesin väärikalt, see on korralik koht. Esimene katse jäigi mu parimaks. Ei suutnud ühtegi heidet ära lõpetada. Samas oli teada, et tulemuse teen kolme-nelja esimese heitega, lõpus on energeetiliselt raske. Kolmandas voorus hakkas pilt kergelt eest ära minema. Kuumus mõjus, hommikune võistlus on üldse keeruline."

Kanteri sõnul kasutasid rivaalid tuule osavalt ära, ent ta ei otsi vabandusi ja vaatab tõele näkku. "Eesmärk jäi kahe meetri kaugusele, kuid hommikusel võistlusel ei suuda hooaja tippmarki nii palju parandada. Niisuguseid heiteid, mis siin medali andnuks, on mul tänavu olnud ainult kaks – liiga vähe!"

Lõpetuseks nendib Kanter: sellise stsenaariumiga finaali ei suutnud keegi ette näha. "Harting ja Jasinski pole varem tiitlivõistluste poodiumil käinud. Nii et natuke seniseid müüte jälle murti!" võtab Kanter põneva jõuproovi tabavalt kokku.

* * *

Kupper sihib järgmisel olümpial kulda

Rios olümpiadebüüdi neljandana lõpetanud kettaheitja Martin Kupper loodab nelja aasta pärast Tokyo mängudel sekkuda kõige kõrgemasse mängu.

"Järgmisel olümpial saab mul olla ainult üks eesmärk – kuldmedal!" ütleb 27aastane sportlane, keda juhendab Aleksander Tammert. "Edasiminek toimub eelkõige tehnika arvelt, füüsiline areng jätkub omas tempos. Mul on aega end parandada."

Tammert täiendab: "Nõrkade külgede lihvimise ja arendamisega tuleb tööd teha. Loodame vahepeal häid emotsioone pakkuda ja nelja aastaga kõik uuele tasemele viia! Arvan, et Martinil on kõik alles ees. Tema jaoks oli see väga suur samm seltskonda, kus saab medalite eest võidelda. Ta ei tunne end enam klass madalamal, vaid suures konkurentsis. Usun, et ta hakkab nüüd pjedestaale külastama."

Ühtlasi loodab Kupper, et tulevikus jätkub kemplemine Kanteriga. "Olümpial oli Gerd jälle heas vormis ja tõestas, et vara on teda maha kanda. Eks ta leiab motivatsiooni selle põllu kündmiseks. Gerdita oleks mul päris igav," sõnab Kupper.

* * *

Kanter tahab jätkata, kõik sõltub Tustitist

Gerd Kanter usub, et nelja aasta pikkuseks rännakuks Tokyo olümpiamängudele pole tal enam tahtmist, kuid suurest spordist Eesti spordi elav legend veel taanduda ei kavatse.

"Tokyot praegu plaanides pole," arutleb Kanter. "Iga aastaga muutub tipus püsimine raskemaks, kuigi medali saamise tase palju ei erine. Tulemusega 65+ võib tulevikuski tiitlivõistlustel pjedestaalile jõuda."

Kui varem asetas Kanter eesmärgid terveks olümpiatsükliks, siis nüüd liigub ta edasi põhimõttel üks hooaeg korraga. "Londonile ma mõtlen," osutab 37aastane sportlane tuleval suvel peetavale MMile. "Pean Indrekuga (füsioterapeut ja treener – toim) rääkima , kas ta usub veel mu võimetesse. Tema on mind ühes tükis hoidnud. Praegu on tervis korras ja medalimängust pole samuti välja kukkunud."

Kanteri asendamatu abiline Tustit ütleb esimese hooga: "Kui Gerd soovib, siis Tokyosse läheb minuta. Vaatame, mis järgnevatel aastatel saab, aga reaalsus on see, et sinnani on neli aastat ja taseme säilitamine on üha raskem."

Tustit lisab: "Ees on näide Virgilijus Aleknast, kes talendikuse ja andekuse poolest oli võib olla parim kettaheitja üldse, aga kui ta oli 36-37aastane, siis tal ei õnnestunud enam taset hoida. Arvan, et elus on midagi enamat ka teha, kui 41aastasena ketast heita."

* * *

Millised olid Kanteri neli olümpiat?

Tiitlivõistlustelt 11 medalit toonud Gerd Kanter on pika ja eduka karjääri vältel osalenud neljal olümpial: 2004 Ateenas piirdus ta kvalifikatsiooniga, 2008 Pekingis võitis kulla, 2012 Londonis sai pronksi ja 2016 Rio de Janeiros oli viies.

Kuidas 37aastane sportlane neid etteasteid lühidalt ja tabavalt iseloomustaks? "2004 oli kooliraha maksmine," vastab Kanter. "2008 oli elu kõrghetk ja kindel vormistamine. 2012 suutsin vormi võimsalt realiseerida ja püsisin kullakonkurentsis. 2016 lootsin kogemustele, tegin kindlalt oma tulemuse ära, aga ei suutnud ennast ega teisi üllatada."