ÕHTULEHE UJUMIS-EKSPERIMENT | Aitab kuppude panek tõesti kiiremini ujuda?

Peale mitme kuldmedali on kõigi aegade edukaim olümpiasportlane, USA ujuja Michael Phelps kogunud Rio olümpial laialdast tähelepanu ka suurte ümmarguste punaste laikudega ihul. Selliseid laike tekitav kuputeraapia – alternatiivmeditsiini võte, mis peaks leevendama lihaspinget ja parandama verevarustust – olevat tippspordi viimane moeröögatus. Samas skeptikute sõnul polevat kuppude panekul teaduslikku alust. Õhtuleht otsustas omal nahal järele proovida, kellel on õigus.

Ülemuse soovitatud 100 meetri asemel piirdun umbes 35meetrise distantsiga, sest tõele au andes suudan 100. meetril veel üsna vaevaliselt vee peal püsida.

Kuigi 15 soojakraadi ei tekita mus vähimatki soovi vette minna, saab Anne kanalis siiski vabatehnikas (vist midagi konnastiili-sarnast) katse ette võetud.

Vesi on õnneks lausa 19 kraadi soe ja kiire karsumm säästab pikemast piinlemisest. Kuigi vetikad takerduvad keha külge, läbin distantsi laste poist Malle-nimelise ujumissillani umbes 40 sekundiga.

Kuramuse jahe on ikka!

Seejärel suundun Võru tänaval tegutsevasse salongi Minu Massaaž, mille teenuste hulka kuulub ka kupumassaaž, kus kuppe kombineeritakse klassikalise massaažiga.

"Kupuga tekitatud vaakumi abil mõjutatakse keha pindmisi pehmeid kudesid ja selle kaudu kogu organismi," reklaamib massaažisalong oma kodulehel.

"Kupud on mõjusad mitmesuguste valude raviks: kaela- ja seljavalu, liigesvalu, pingest tingitud peavalu, samuti külmetushaiguste puhul."

Tõden, et eeldused on head: millal võiks kupumassaaž veel paremat efekti anda kui minu hommikusest 70kilomeetrisest mootorrattasõidust veidi klopitud ja kangel ihul?

Enim pingeid on kuhjunud õlavöötmesse

Rahustav muusika mängib vaikselt, kui koorin end aluspesu väele ja heidan valgele lauale liivaste varvastega. Massöör Asti Praakle reguleerib küljealuse mulle mugavaks. Juba hakkab tekkima õdus tunne.

See muutub küll veidi kohmetuks, kui massöör esimest korda sellises kohas kõhutava patsiendi aluspesu kindla käega allapoole tõmbab ja bokserite vahele jalgu katva lina ääre kinnitab.

Massöör uurib mu tervise kohta. Samuti tahab ta teada, kus ma tunnen kõige rohkem pinget. Jõuame selgusele, et enim on seda õlavöötmes. Üks selle põhilisi lihaseid on kolmnurkne trapetslihas, mille ülemised kiud toetavad käsivart, keskmised tõmbavad abaluud tagasi ning alumised abaluud sisse- ja allapoole.

Abaluude vahelised lihased kinnitavad need rinnakorvi külge ja annavad luule laiaulatusliku liikuvuse. Ujujatel tekivadki pinged just õlavöötmesse ja abaluude ümber.

"Selles piirkonnas teevad ujuja lihased väga intensiivselt tööd ja selle tulemusena pinged kuhjuvad," selgitab massöör Michael Phelpsi juhtumit.

"Kupumassaaž aitab neid ja valu leevendada. Samuti parandab üldist lihastoonust ja verevarustust. Ainevahetuse mõjutamise käigus tulevad kõik mürkained välja ja sellepärast pannaksegi ujujatele õlavöötmesse ja trapetslihaste peale kuppe."

Kupp meenutab WC-poti vaakumpumpa

"Kõigepealt soojendame lihased üles ja seejärel paneme kehale kupud. Eesmärk on lihas üles soojendada, et me ei vigastaks seda. Ja soojendaval efektil on lihast lõõgastav toime," räägib massöör, hakates õliste kätega mu selga mudima.

Mitmeminutiline klassikaline massaaž on tõsiselt lõõgastav. Nägu maetud massaažitooli sees olevasse auku, uurin justkui tünni seest kuppude hingeelu.

"Kupp tekitab vaakumi, tõmbab enda sisse pehmed koed, lihased, naha ja mõjub samal ajal nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.

Selle vaakumi tagajärjel lihaspinge leeveneb ja valu väheneb," selgitab Praakle. Tema sõnul kasutatakse neid ka tselluliidi ja unetuse korral ning kupud aitavat isegi kopsu- ja külmetushaiguste puhul. Aga seda vaid siis, kui pole palavikku.

Tselluliiti ega kopsupõletikku mul õnneks pole. Palavikku loodetavasti ka mitte.

Vahepeal teeb massöör selja veelgi õlisemaks – et kupud libiseksid nahapinnal paremini. Ta paneb esimese kupu alaseljale ristluu piirkonda.

"Veidi naljakas tunne? Et nagu saba oleks taga?" uurib ta naerdes.

Tõsi. Ent kuna kupp toimib nagu iminapp, kiskudes liha ja naha endasse, siis esimesel hetkel seostub see mul WC-poti vaakumpumbaga.

Massaažiterapeut jätab esimese kupu toimetama ja selgitab, et kupud leevendavad lihaspinget lokaalselt ning sellest jäävadki nahale verevalumid. Silikoonist mummusid ilmub mu kehale veel. Kahtlustan, et klassikalistest klaasist kuppudest jääksid tugevamad verevalumid.

"Siin ongi kergelt roosakas laik," tõdeb ta mind uurides. "Arvatavasti siia võib veel tumedaid laike jääda. Tavaliselt need laigud kaovad paari päeva, harvematel juhtudel paari nädala pärast.

Mida suurem on mingis piirkonnas pinge, seda kauemaks võib kupu jälg jääda. On näha, et õlavöötmes on pingeid palju – olete ilusti täpiline nagu lepatriinu."

Tippsportlastele pole Asti Praakle kupumassaaži teinud, küll aga on tema klientide seas olnud mitmeid harrastussportlasi. Olümpia ja Phelpsiga seoses olevat huvi kuppude vastu igatahes kasvanud.

Kuni kupud mõjuvad, masseerib terapeut kaelalihaseid ja asub siis töötlema trapetslihaseid. Muu hulgas veab ta kuppusid mööda nahapinda, kõige vaakumiga tükkis. See tekitab juba tulitavat tunnet ja on selgelt mõjus.

"On täpselt näha, et seljal on olnud pikaajaline pinge," tõdeb massöör. "Pärast massaaži pinged leevenevad, aga nüüd võib tutvusringkonnas tekkida küsimusi, et kus sa käisid ja mis plekid need on," muigab Praakle.

Kaameramees ütleb kõrvalt, et mu seljal on nii ilusad lillad laigud, et efekti rõhutamiseks pole küll tarvis kontrasti juurde keerata. "Eriti südame pool on sul midagi pekkis," ütleb ta otse.

Vahepeal on vetelpääste ujumise keelanud

Praakle eemaldab seljalt kupud ja lõpetab massaaži kergelt mu selga klobides. Miskipärast mainib ta, et kunstliigeste puhul on (kupu)massaaž välistatud. Seega Rio paraolümpial neid iseloomulikke verevalumeid sportlastel pole.

"Kuidas tunne on?" uurib massöör.

"Täiesti valmis jälle minema Anne kanalisse ujuma," kõlab vastus.

Kaameramees uurib, kas rekord tuleb. Luban, et kindlasti.

Massaažilaualt tuleb tõusta tasapisi, vastasel korral lööb silme eest mustaks. Tunnen tõesti, et pilt on natuke udune. Kuid enesetunne on viimase peal: oleksin nagu uus inimene.

"Täna võiks kindlasti rohkem vett juua või teed," märgib massöör mulle veekruusi ulatades.

"Kõik jääkained, mis on liigutatud lihastes, tulevad siis veega välja. Kui on võimalik, siis peaks kindlasti ka natuke rahulikumalt olla. Pärast massaaži on hea, kui ei lähe kohe kuskile rahmeldama." Pean massööri soovitustele lasta teraapial diivanil pikutades ja vett juues mõjuda kahjuks vilistama.

Mu selga jäävad tükiks ajaks katma suured mummud, mis meenutavad lepatriinu täppe. Tõsi, neid on küll kümmekond ja mitte seitse, nagu lepatriinudel tavaliselt.

Samuti märksa rohkem kui Phelpsi nahal nähtud. Kas kvantiteet väljendub ka kvaliteedis ehk Anne kanali 35 meetri vabaujumise superfinaalis? Finaal on küll pigem kujundlik mõiste, sest katsealune ujub võidu vaid iseendaga.

Õnneks on ilm läinud vahepeal soojemaks, samuti ei karda ma enam külma vett ning pärast massaaži on mul enesetunne selline, et ma suudan peaaegu kõike teha.

Aga võta näpust! Vahepeal on vetelpääste pannud Anne kanali äärde sildi, mis keelab ujumise. Aga katse lubatakse lahkesti lõpule viia ja vetelpäästeonkel aitab isegi aega võtta.

38,83!

See pole küll uus maailmarekord, aga kui tippujuja suudaks 35meetrisel distantsil uuel sooritusel enam kui sekundi aega võita, siis oleks ta tehtud mees.

Pärast ujumisfinaali veedan kolm tundi autoroolis ja uued mürkainedki ei jää manustamata.

Mõni tund pärast kupumassaaži tunnen väga teravalt, et ihu lehkab senisest tugevamini. Ju need mürgid on, mis saavad dušiga kanalisatsiooni lastud.

Aga mis puutub unetuse ravisse, siis ilmselt oleksin sellise tegusa päeva järel pärast paari õlut ka ilma kuppusid saamata Võsu rannal madratsile vajudes sekundiga ära kustunud.