ÕL RIOS | Roman Fosti sai enne olümpiat sõpradelt vihiku, mis tõi pisarad silma

Enne olümpiat nii Keenias kui ka Brasiilias vormi timminud Fosti oli sõprade ja lähedaste tähelepanust väga liigutatud. "Pisarad hakkasid silma tulema," lausub ta.

Fosti näitab värviliste piltidega vihikut, kus on fotosid, ka mustvalgeid tema lapsepõlvest. "Siin on ema kirjutanud, et kas ma mäletan, kuidas kõik algas," nendib Pärnust pärit võhmamees ja lappab vihiku lehti. "Seitsmendas klassis oli mul kõrvarõngas, toona oli see väga populaarne. Siin oleme esimest korda Hispaanias laagris. Treener Uno Källe viis meid Hispaaniasse Jane Salumäe juurde harjutama."

Ta lisab: "Ma olen väga tänulik oma endistele treeneritele, perekonnale ja toetajatele, kes on minusse uskunud. Viimasel kahel kuul olen saanud palju positiivseid laenguid. Kui sul on raske, siis on see eriti tähtis. Olümpiale jõudmine on sportlase suur unistus. Nüüd on minu asi inimestele häid emotsioone pakkuda."

Fosti areng maratonijooksjana on olnud kiiduväärne. Kaks suve tagasi sai ta Zürichis EMil isikliku rekordi 2:17.54ga 18. koha. Mullusel MMil Pekingis lõpetas ta etteaste kiiduväärse 20. kohaga. 

Olümpial on Fostil eesmärgid korralikult paika seatud. "Meie teha on ilusa punkti panek," viitab ta ka ametivend Tiidrek Nurmele. "Annan endast kõik, et see õnnestuks. Mul on kaks varianti: kas teha samasugune jooks nagu Zürichis ja lõpetada isikliku rekordiga või saada palava ilmaga kõrge koht nagu Pekingis."

Fosti tahab leida õige grupi ja joosta sobiva tempoga. "Kui tavaliselt öeldakse, et maraton algab 35. kilomeetrist, siis siin algab juba tunduvalt varem. Arvan, et juba 28ndast. Kui pärast seda suudad sammukese juurde panna, siis on väga hästi," sõnab Fosti.