Ujumistreener Lauri Pakkas: bassein on kõige ohutum keskkond trenni tegemiseks

 Miks ujumine hea on?
Veekeskkond on täiesti teine keskkond, sa lähedki hoopis teise maailma. Sellest hetkest, kui sa vette lähed, keha ja vaim puhkavad. Oled vee all ja naudid iseennast ja hoopis teistsugust maailma. Sa saad hõljuda ja teha ulmeasju, ka lennata, kui tahad. Oled nagu kosmoses!

Ujumine on stressileevendav igas mõttes nii vaimselt kui ka füüsiliselt. See on väga ohutu keskkond, kus trenni teha, et vältida vigastusi. Isegi kui teed mingeid liigutusi valesti, ei mõju see nii laastavalt kui teistes trennides. Ujumine sobib hästi ka liigestele, eriti neile, kellel on seljahädad. See ei koorma üle ja lõdvestab samal ajal.

Kas mul peavad olema ujumisprillid?
Siinkohal tuleb ära otsustada, kas plaanid ujuda pea veel all – prillidega oleks väga hea ja mugav seda teha. Nii on näha terav pilt, silmad pole kogu aeg udused ega vett täis. Pea vee peal ujumine on pigem nagu suplemine, mitte väga trenni tegemine. Prille ostes tasub tähele panna, et kui prillid jäävad silmade juurde vaakumisse ka ilma rihmata, siis on tegemist heade prillidega. See näitab, et need ei lase kuskilt õhku läbi. Kui paned veel rihma ka juurde, ei saa sealt vesi lihtsalt läbi tulla. Ujumisprillide hinnad on seinast seina – alates 5 € lõpetades 65 €. Üldiselt on nii, et treeningutel kasutatakse neid odavamaid ja võistlustele pannakse ette kallimad. Prillide ostmise juures tasub tähele panna ka klaasi tooni, neid on väga erinevaid, sest need pakuvad erinevat emotsiooni. Mida tumedam klaas, seda kehvem on nähtavus. Õues ujudes aga on pruuni klaasiga hea, sest see püüab valguse kinni. Üldiselt on minu lemmikud erinevad sinised, roheline, kollane, oranž – sellised heledad värvid. Nendega tundub mulle veealune maailm kõige huvitavam. 

Kas mul peaks olema ka treeningkava?
Treeningkavad on rohkem jõusaalide pärusmaa. Üldiselt ujulas neid ei tehta. Seda tehakse siis, kui treener on näinud, millised oskused on, et oleks näha, mille põhjal kava teha. Ujumine on nii tehniline ala. Ma ei saa öelda, et uju ühe käega krooli ja tulle konnajalaga tagasi. Ma ei tea, kas inimene oskab neid asju. Kõik peab toimuma vastavalt võimekusele. Loomulikult oleks hea enda jaoks eesmärgid paika panna.

Kui tihti võiks ujumas käia?
Kord nädalas trenni teha on sama hea kui mitte midagi. Hea oleks käia kaks korda nädalas, kolm korda oleks juba väga hea.

 Millised ujumisriided valida?
Basseinides ei ole meestel lubatud kanda lühikesi pükse ja šortse, sest tänu neile kannatab tugevalt veekvaliteet, sest kunagi pole teada, kust nende pükstega tuldud on. Väga tihti on taskus liivapuru või teisi osakesi. Ujumiseks peab olema spetsiaalne riietus. Meestele soovitaksin põlvini liibuvaid spetsiaalseid ujumispükse – need on mugavad ning ujumiseks väga head.

Naised võiksid eelistada ujumistrikood või bikiine, mis on spetsiaalselt ujumiseks mõeldud. Rannas päevitamiseks mõeldud bikiinid tekitavad ujulas tihti ebamugavaid olukordi, sest kipuvad ära tulema ja ilmselt pole ka väga mugavad. Ka erinevad kivikesed ja lipsukesed bikiinidel võiks jääda pigem randa. Basseinis peab olema ülimugav riietus. See ei tohiks takistada libisemist ning peaks olema tugevalt ümber keha. Need on peamised märksõnad.

Kas ka plätud tuleb ujulasse kaasa võtta?
Oleneb plätust. Kui on tavalised varbavahe-plätud, siis need on väga libedad ning pigem tekitavad ohtlikke olukordi. Traditsioonilise lõikega plätusid soovitaksin küll. Nendega pole libe ning kindlasti kaitsevad ka võimaliku jalaseene eest. Aga kindlasti võib ujulasse tulla ka paljajalu.

Kellele need lestad mõeldud on?
Lestad on väga hea treeningvahend. Kui tahad ilusaid jalgu saada, on lestad selleks hea võimalus.  

Ujulate juures on alati saunad. Kas neid võiks külastada enne või pärast ujumist?
Pigem soovitaksin sauna kasutada treeningu järel, sest korralik saunaskäik väsitab. Kes kardab basseini pisut jahedat vett, võiks vaid hetkeks saunast läbi hüpata või veelgi parem, leige duši alt läbi hüpata.

Kui tahan ujumises häid tulemusi saada, kas peaksin tegema mingit muud trenni juurde?
Igasugune liigutamine tuleb kasuks, eriti üldfüüsiline, aga paljudele üllatuseks sobivad hästi ka igasugused koordinatsiooni nõudvad treeningud nagu tantsimine, tennis, poks, võistluskunstid. Ujumine nõuab head koordinatsiooni, seal on väga oluline just käte ja jalgade koostöö. Kui pole ujumisega tegelenud, siis on väga keeruline panna jalgu ja käsi tööle nii nagu vaja. Üldiselt tuleb ka näiteks muusikutel ujumine hästi välja, sest neil on väga hea koordinatsioonitaju ja keha tunnetus.

 Kas ujudes võib vigastusi saada?
Vees peab ikka kurja vaeva nägema, et vigastust tekitada. Ainuke, mis võib juhtuda, on selili ujudes peaga vastu seina ujumine ja selleks ei pea üldse kiiresti ujuma. Selle vältimiseks tuleks aga alati märke jälgida.

Hiljem võib esineda kergemaid lihasvalusid. Kui keegi väga intentsiivselt jalatööd valesti teeb, võib jalas olla samuti kerge valu. Turi võib valutada, kui pead valesti hoitakse ja keha veel sellega harjunud pole. Üldiselt suuri lihasvalusid pole. Vesi on kõige ohutum keskkond trenni tegemiseks.

 Kas enne ujumist oleks vaja ka soojendust teha ning pärast venitada?
Ujumine ongi nii soojendus, trenn kui ka venitus. Siiski ei tasuks alustada konnastiilis ujumisega, seal on oht külma lihasega endale liiga teha.

Kas kloorivesi on ujumisriietele ja nahale väga kahjulik?
Need ajad on möödas, kus kloorivesi suutis ujumisriietele liiga teha. Pärast ujumist võiks kasutada niisutavat kreemi. Kloor on vajalik, et see tapaks vette sattuvaid baktereid.