Tark sporditoitumine talumatuste korral: kõige kasulikumad valikud gluteenitalumatuse puhul

Toidutalumatus võib väljenduda nii immunoloogilise vastuse kui ka ensüümide puuduse näol. Organismi normaalse funktsioneerimise korral lagundatakse toidu koostisosad sooles väikesteks osakesteks – valgud aminohapeteks ja süsivesikud monosahhariidideks. Kui toidu lagundamine on puudulik, siis sooleseina läbilaskvus on suurenenud. Suuremate toiduosakeste sattumine läbi soole limaskesta organismi kutsub esile immunoloogilise vastuse, kuna organism suhtub suurtesse makromolekulidesse kui võõrastesse. Kui immuunsüsteem reageerib toidule kui võõrale, kutsub see esile limaskesta kroonilise põletiku. Lisaks immunoloogilisele mehhanismile kontrollivad poolikult seeditud valkude soolest läbiminekut ka ensüümide puudus sooles. Ensüüme on vaja näiteks laktoosi lagundamiseks soole limaskestas.

Gluteenitalumatust seostatakse enamasti autoimmuunse haiguse tsöliaakiaga. Tsöliaakia vallandavad päriliku eelsoodumusega inimestel nisu, rukist ja otra sisaldavad toidud ja tooted. Nendes teraviljades leiduva valgu toimel hakkavad limaskesta hatud järk-järgult hävima kuni täieliku kaoni (atroofiani). Kuna organismile vajalikud toitained imenduvad just peensoole limaskesta hattude kaudu, siis kujuneb tsöliaakiahaigel välja tõsine toitainetevaegus. Tüüpilised haigusnähud on toitainete puudusest tingitud kõhnumine ja krooniline kõhulahtisus, aga ka aneemia, väsimus, neuroloogilised häired jne. Tsöliaakiahaige peamine ravi on gluteenivaba dieet, mida peab elu lõpuni väga rangelt jälgima. Esineda võib ka mittetsöliaakilist gluteenitundlikkust (non-coeliac sensitivity), mis paraneb gluteenivaba dieediga, kuid mille puhul tsöliaakia on välistatud.

Gluteenitalumatuse korral tuleb menüüst välistada toidud ja tooted, mis sisaldavad nisu, rukist, otra ning tsöliaakia korral soovitatavalt ka kaerahelbeid. Gluteeni võivad lisaks jahu- ja teraviljatoodetele sisaldada ka linnased, maltodekstriin, modifitseeritud tärklis või toidutärklis, stabilisaatorid, lõhna- ja maitseained (nt E621), emulgaatorid, sojakaste. Mõningaid nendest lisanditest võib kohata ka spetsiaalsetes sporditoitudes. Näiteks maltodekstriin, mida kasutatakse tihti spordijookides või taastussegudes. Kui ei ole öeldud, et tegemist on kartuli või mõne muu vilja maltodekstriiniga, siis on see ilmselt nisust valmistatud. Seega sporditoitude koostisega tuleks samuti enne manustamist tutvuda.

Gluteenivabad tooted on vastava sildiga märgistatud (gluten-free, gluteeniton, glutenfrei, glutenfria, sans gluten jmt). Sortimendist leiab nii pastat, küpsiseid, näkileivakesi, valmis leivasegusid kui ka küpsetisi. Lisaks võimaldab gluteenivaba dieet süüa puuvilju, köögivilju, puhast liha, kala ja kana, kaunvilju, pähkleid, seemneid, enamikku piimatooteid ja õlisid. Kuid siiski tekib küsimusi: mida kasutada küpsetamiseks, mida süüa leiva asemel, millest teha kastet jne.

Gluteenivabad teraviljad on riis, hirss, mais, tatar, kinoa ja amarant. Müügil on nendest tehtud jahusid, millest saab valmistada nii leiba, kooki kui ka kastet. Katsetada saab ka kookos-, mandli- või kikerhernejahuga. Rukkileivale kõige lähedasem on ehk juuretisega valmistatud tatraleib, mille valmistamisega saaks igaüks ilmselt ka ise hakkama. Ka müslibatoonide valikul tuleks jälgida nende koostist ning tavapoodidest valida pigem puuvilja-pähklibatoonid. Võistluspäeval on makaronide asemel kõige lihtsamini kättesaadavad kartul või riis, Eestis ka tatar.

Sportlased sihivad menüüd koostades suuremaid valgukoguseid, kus oma rolli mängivad ka piimatooted. Samas räägitakse palju piimatalumatusest, mis võib esineda nii laktoosi- kui ka kaseiinitalumatusena. Mis vahe neil on?

Artikkel ilmus 2016. aasta septembris Tervis Plussi eriväljaandes START!