Jalgpall

Magnus Pehrsson jäi lahkumisintervjuus diplomaadiks ja rõhutas, et põhilise ülesande täitis ta edukalt (6)

Ott Järvela, 14. september 2016 14:45
Eesti jalgpallikoondise endine peatreener Magnus Pehrsson.Foto: Alar Truu
Eesti jalgpallikoondise endine peatreener Magnus Pehrsson ei teinud Eesti ajakirjanikele antud lahkumisintervjuus etteheiteid ühelegi mängijale ja tõdes, et säärased asjad jalgpallis lihtsalt juhtuvad.

"Päev on minu jaoks kurb, sest ei tahtnud, et kõik nii lõpeb. Ma ise pole kurb, aga päev on kurb. Ent sellised asjad jalgpallis juhtuvad. Olen energiast tulvil ja ootan järgmisi väljakutseid," sõnas Pehrsson.

Samal teemal

Aimduse, et tema töö Eesti koondise peatreenerina võib otsa saada, sai Pehrsson eelmise nädala lõpus, kui Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) president Aivar Pohlak temaga eilseks Ateenasse kohtumise kokku leppis. "Enne 0:5 kaotust Bosniale polnud mingeid selleteemalisi jutte. Aga pärast toda kaotust ja telefonikõnet ütles mu intuitsioon, et see kõik võib juhtuda. Aga Ateenasse Aivariga kokku saama sõites ei olnud teada, mis tulemusega meie vestlus lõpeb."

Pehrsson rõhutas, et teda ei vallandatud, vaid vestluse käigus jõuti ühisele arusaamisele, et ametist lahkumine on kõige parem variant. "Bosnias saadud kaotus tekitas olukorra ja jalgpalliüldsus jõudis arvamusele, et midagi peab muutuma ja siis vaadatakse otsa treenerile, sest mängijaid ei saa välja vahetada, eriti koondises. Olukord nõudis tegutsemist.

Vestlesime Aivariga siiralt. Ma ei taha avaldada täpseid nüansse, aga tulemus oli, et nõustusime, et parim variant on koostöö lõpetada. Ilmselt mõjutas kõike ka kaotus Portugalile, mis pole kõige ausam, sest selle tingisid mitmed objektiivsed asjaolud – me polnud parimas koosseisus ning pidasime neljanda mängu kümne päeva jooksul."

Mille Eestis töötatud aja jooksul saavutatu üle on Pehrsson kõige uhkem? "Ma ei ole kindel, kas uhke on õige sõna, aga täitsin mulle seatud põhilise ülesande – moderniseerida ja muuta professionaalsemaks Eesti koondise tegevus nii väljakul kui ka väljaspool seda."

Pehrsson märkis, et pärast edukat 2015. aastat pandi rohkem rõhku ründemängu edendamisele, aga ilmselt kadus seetõttu piisav tähelepanu edu vundamendiks olnud kindlalt kaitselt. "Kokkuvõttes olid bilanss väikeriigi kohta päris viisakas. Kui vaadata mängude ja treeninglaagrite aruandeid ja kokkuvõtteid, siis seal ongi kirjas peaaegu ainult asjad, mida saaks teha paremini. Oleme just sedaviisi mõeldes esimesest päevast saadik töötanud, sest ainult vigu tehes saab saada paremaks. Ilmselt tegin Eesti peatreenerina mitmeid vigu, aga nii mõnegi asja ka õigesti."

Meeskonna sisekliimale ja konkreetsetele mängijatele etteheiteid tegemast Pehrsson keeldus. "Arvan, et meeskonnasisene keemia on olnud hea. Arutelu jaoks oli alati võimalus. Nii suuremas kui ka väiksemas ringis. Probleeme polnud. Aga igas võistkonnas on asjad nii, et üks isiksus sobib mõnedega paremini ja teistega mitte nii väga."

Edasise osas tõdes Pehrsson, et eelistaks töötada klubijalgpallis. "Eks näis, mis pakkumised tulevad. Loodetavasti mõned ikka tulevad. Kui aasta eest jalgpalliliiduga lepingut pikendasin, siis ütlesin, et koondisetöö meeldib mulle ja on andnud uusi kogemusi, aga samas igatsesin igapäevast tööd mängijatega, et pidevalt nii neid kui ka mänguviisi arendada. Ma ei välista, et töötan ka tulevikus koondisetreenerina, aga eelistaksin klubikarjääri juurde naasta."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee