Aivar PohlakFoto: Teet Malsroos
Jalgpall
15. september 2016, 16:56

Aivar Pohlak: UEFA superkarikas annab kaudselt riigile staadioni valmisehitamiseks vajaliku raha tagasi (3)

UEFA täitevkomitee otsustas täna, et maailma klubijalgpalli üks tippmänge, UEFA superkarikafinaal toimub Eesti vabariigi 100. sünnipäeval ehk 2018. aastal Tallinnas, Lilleküla staadionil. Õhtuleht esitas sellega seoses jalgpalliliidu presidendile Aivar Pohlakule mõned küsimused.

Ole hea, kirjelda palun korraldusõiguse saamise protsessi. Kui keeruline ja aeganõudev see jalgpalliliidu jaoks oli? Kui suur oli konkurents konkreetselt tolle 2018. aasta mängu peale ning kes oli rivaalid? Mis lõpuks kaalukausi Eesti kasuks kallutas?
Kogu protsess kestis umbes kaks ja pool aastat. Kevadel 2015 esitasime ametliku taotluse, sellele eelnes aastajagu meie võimaluste selgitamist nii mängu korraldusõiguse kui staadioni nõuetele vastavusse viimise ja valmisehitamise poole pealt.

UEFA praktika on seni olnud nii-öelda läbirääkimistega konkursside korraldamine, sest vastasel juhul toimuksid kõik finaalid vaid suurimatel staadionitel ja seetõttu ma ei tea, kes algselt meiega sama võistlust korraldada soovisid. Meie kasuks kõneles just 2018. aasta valguses fakt, et soovisime saada mängu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.

Millised on jalgpalliliidu järgmised tööülesanded seoses UEFA Superkarikaga nüüd, kui positiivne otsus käes?
Terve 2016. aasta on jalgpalli liidu jaoks olnud kõnealusel põhjusel töine – UEFA otsust ettevalmistavaid kohtumisi on olnud palju, sest mängu läbiviimise kontseptsioon pidi eelnevalt kuni pisimate detailideni paika saama ja see oli suur töö. Samuti käis suhtlus riigiga valmistamaks ette staadioni rahastamise protsessi, mis käib läbi riigihangete ja on seetõttu tavalisest keerulisem. Nüüd järgneb ehitusprotsess, mis algab oktoobris 2016 ja peaks plaani järele lõppema 2018. aasta alguses.

Kui suur katsumus selle mängu korraldamine EJLi jaoks on? Mis saab minna valesti?
Mängu korraldamine käib väga tihedas koostöös UEFA-ga, seega ma erilisi riske ei näe.

Kuidas kavatseb jalgpalliliit tolle kohtumisega kaasnevat turunduspotentsiaali ära kasutada?
Selle plaani paneme paika lähikuudel. Enne lõpliku otsust ei tundunud mõistlik sedavõrd detailidesse minna. 

Inimestele, kelle lemmikspordiala pole jalgpall, seostub too kohtumine eelkõige valitsuse eraldatud 5 miljoni euroga staadioni valmisehitamiseks, millel nende jaoks negatiivne maik küljes (et milleks vaja nii suurt staadioni, kui see kunagi hiljem enam ei täitu). Kuidas nende kodanike suhtumist pisutki optimistlikumaks muuta?
Julgen siiski väita, et avalikus ruumis tekitaud rahulolematus Sinu poolt kirjeldatud teemal oli kunstlik. Seda tõestab fakt, et kui mõni aeg tagasi teatati 7 miljoni euro eraldamisest Kalevi staadioni renoveerimiseks, ei järgnenud sellele avalikkuses vähimatki reaktsiooni.

Igal riigil peab olema esindusstaadion ja olukorras, kus jalgpall on staadioni tema praeguse valmiduseni viinud omavahendite arvelt, on õiglane finantseerida projekti lõppfaas riigi poolt. Rõhutan, et tegemist ei ole mitte staadioni laiendamise, vaid projektijärgse valmisehitamisega.

Lisaks toob kõnealune mäng riigile UEFA poolt mängu korraldamiseks tehtavate kulude ja fännide kaudu sisse sarnase summa. Ehk siis võib öelda, et see mäng annab riigile staadioni valmisehitamiseks vajaliku raha. Lisaks tekib läbi suurema mahutavuse olukord, kus seni väljamüüdud Eesti koondise mängudele pääseb rohkem inimesi. 15 000 on Eesti oludes rahvusstaadioni mõistlik mahutavus.

Aasta eest sõnasite Päevalehele, et umbes kord viie aasta jooksul on mõistlik ja vajalik jalgpallilise suursündmuse korraldamine. Kas järgmise suurprojekti idee on juba olemas?
Tuleb tunnistada, et Superkarikafinaal on klubijalgpallis absoluutne tippmäng, mida Eestis üldse kunagi korraldada on võimalik. Võimalik, et see on nii ka kogu jalgpalli mõttes. Seega latti samale kõrgusele või kõrgemale ei saa.

Tõsi, idee järgmise rahvusvahelise võistluse korraldamiseks on meil olemas ja me valmistame praegu selleks ette dokumente, need protsessid käivad pika vinnaga ja aastaid ette.