Kas täna pilgeni täituv ülikooli spordihoone aitab Eesti korvpallurid EM-finaalturniirile? (1)

Alagrupi seisu muutis ootamatult põnevaks just Poola kolmapäevane 57:76 allajäämine koduses Torunis Valgevenele. Võõrustajate võidu korral olnuks tänase eel alagrupis kõik kohad selged (1. Poola, 2. Eesti) ning Eesti teadnuks, et finaalturniiri kohast saaks hakata rääkima alles umbes 30-punktilise võidu korral.

Nüüd on selge, et selleks piisab umbes poole väiksemast vahest, kuid hoopis reaalsem on oht langeda lõppjärjestuses Valgevene järele kolmandaks (praegu on Poolal 4 võitu, Eestil ja Valgevenel 3). Valgevene edu korral Portugalis annab Eestile teise koha ainult 9-12punktiline võit, mis aga ülisuure tõenäosusega finaalturniiri piletit ei too (edasi saab seitsmest teise koha omanikust neli tükki ning ülejäänud alagruppides saavutatakse ilmselt paremad näitajad).

Niisiis, kas heas mõttes hullumeelne Tartu Ülikooli spordihoone suudab Eesti koondisele tiivad anda? Lootust on, sest Rocki puhul oleme aastate jooksul seda efekti näinud – alates 2000. aasta Eesti meistritiitlist ning lõpetades näiteks kahe 2008. aastal eurosarjas saavutatud võiduga Permi Ural-Greati üle. Nende mängude järel võis imestada, et ülikooli spordihoonel veel katus alles on.

Ja võib uskuda, et samasugune vapustav õhkkond luuakse ülikooli halli ka täna juba tükk aega enne kella 20, mil pall keskringis õhku visatakse. Reinar Hallik rääkis, et ta on Narva Kreenholmi staadionil kunagi lahtise taeva all mänginud korvpalli ning temal pole midagi selle vastu, kui publik täna Tartus saalil katuse pealt tõstaks („Kuulsin, et saal on välja müüdud, abivägi on kohal!“).

„Me ei mõtle selle peale niimoodi, see on paha asi,“ alustas Hallik tõsisemat juttu ehk sobiva punktivahe tagaajamisest. „Läheme mängima oma mängu ja siis vaatame, kuidas lõppskoor on. Lõpus vaadatakse punkte. Alguses läheme võitlema, kuidas torust tuleb. Seal on suured mehed vastas, päris raske mäng tuleb.“

Samas võtmes ehk „kohtumise lõpus vaatame, mida tabloo näitab“, rääkis ka peatreener Tiit Sokk. Eesti oli kümmekond päeva tagasi kaotanud Lublinis Poolale 64:78 ning peamised märksõnad olid siis pallikaotused ja lauavõitlus. „Nemad said seal kiirrünnakust palju, meie aga ainult ühe kerge korvi. Peame ise mängima tarka rünnakut, et vastast mitte kiirelt jooksma lasta,“ visandas pealik ülesande.

Poola koondise juhendaja Mike Taylor oli kindel, et täna tuleb „suur mäng“. „Austame Eesti meeskonda, treenereid, mängijaid. Teame, et see on mõlemale meeskonnale äärmiselt tähtis mäng, selgitab EMi finaalturniirile saaja ning mõlemad teevad kõik selleks, et oma ülesanne täita,“ ütles Taylor.

Mis juhtus Poolaga kolmapäeval, kui Valgevenele suurelt alla jäädi? „Meil oli väga kehv päev. Me ei saanud korralikult rünnakut käima, lisaks eksisime korvi alt paljudel kergetel visetel. Ning Valgevene on turniiri algusega võrreldes läinud oluliselt paremaks. Vahel juhtub niisuguseid asju ning teeme homme kõik, et enda mängu parandada,“ vastas Poola koondise loots.