Avo Keel: praegune koondis on võrreldes kaheksa-üheksa aasta taguse ajaga kindlasti väga palju professionaalsemaks muutunud

„Et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada algusest. Tundub, et oleme selle kasti meeskond, kus on Tšehhi, Holland, Belgia ja nii... ehk et kõige teravamasse tippu veel ei kuulu," arutles Keel.

"Tšehhi mängijad on kas väga hea vormis või oli too päev selline, et nad mängisid Eesti kindlalt üle. Kuulsin küll telekommentaatorite juttu Eesti ebaõnnestunud servi vastuvõtust, mis kindlasti polnud hea, aga pärast avastasin statistikast, et tšehhide positiivne vastuvõtt oli meie omast 9% kehvem (45% versus 36% - M.T.).

Tšehhi suutis hoida oma rünnakutaset palju kõrgemal kui meie. Lisaks tegid paar blokki enam ja sealt see vahe hakkas tulema..."

Rumeenia mängu kohta polnud Keelel palju öelda. "Imesid võib juhtuda, aga reeglina mitte," sõnas aastatel 2004-14 koondist juhendanud treener. "Seda näitas ka mäng Eestiga. Oli küll tasavägine, aga Eesti võttis oma nagu pidigi. Teistpidine tulemus olnuks üllatus." 

Makedooniat iseloomustas endine tippvõrkpallur kui hurraa-meeskonda. "Kindlasti pole nad stabiilsed. Oht on see, millal see hurraa välja tuleb. Nüüd korra tuli, aga eelmisest hurraast on aasta möödas," viitas Keel möödunud suvisele Euroopa liiga poolfinaalile, kus Makedoonia meist 3:0 parem oli. 

Nähtud kolme mängu põhjal hindas Keel teleri vahendusel meeskonna suurimaks valukohaks servi vastuvõttu. "Meie mäng sõltub hästi palju sellest, kuidas me oma servi kätte saame. Meil on valusa käega poisid. Rünnakuvõimsuselt oleme väga normaalne meeskond.

Kui serv on käes, siis suudab koondiste tasemel igasugune sidemängija viia meeskonna headele positsioonidele, kus on üks või 1,5 blokki vastas. Ei ole koondist, kus sidemängija oleks nõrk. Aga servi peaksime paremini kätte saama. Muidugi koondis ise on paremini kursis, mis on hästi, mis kehvasti."

Seoses Makedooniale loovutatud punktiga ei ole alagrupivõit ehk otse EMile pääs enam meie endi kätes. See tähendab, et sel nädalal Tšehhis Jablonecis toimuval turniiril peavad väljakuperemehed lisaks meile ka kellelegi teisele punkte loovutama.

„Imesid juhtub reeglina väga vähe, aga see võimalus on olemas. Meie pluss võib olla see, et kui meil läheb asi karvaseks, siis nemad on meie mänguks (turniiri viimane - M.T.) edasipääsu ära kindlustanud. Neil on siis rõõmuhetk ja tulevad võib-olla teise meeskonnaga.

Aga ma ei muretse edasipääsemise suhtes. Pigem tundub, et tuleb väga uhke mäng Lätiga (kõige tõenäolisem vastane play-off'is - M.T.). Kõrvuti olevad riigid, tuleb vähe suurem hall vaadata, et nii meie kui lätlased ära mahuks."

Augusti keskpaigast saati Poolas Lubinis viibinud pallurid tunnistasid, et on üksteisest pisut väsinud. Tolles linnas laagerdati (ja tegelikult sõidetakse sinna paariks päevaks tagasi ka täna) seetõttu, et koondise peatreener Gheorghe Cretu on ühtaegu ka Lubini Cuprumi juhendaja.

Keel leiab, et mainitud tüdimus on Poola sulgumise hind. "Aga tõenäoliselt poleks ta muidu olnund nõus lepingut pikendama, kui selliseid kompromisse poleks olnud. See, kas see kedagi nüristab või mitte...

Ütleme nii, et praegune koondis on võrreldes kaheksa-üheksa aasta taguse ajaga kindlasti väga palju professionaalsemaks muutunud, mis on hea ja loomulik.

2006 või 2007, täpselt ei mäleta, kui mängisime samuti Euroopa liigat, siis hakkas kostuma nurinat, et peame suvel rohkem puhkama. Minul treenerina tekkis selline tunne, et kuulge, terve maailm teeb nii. Eelmisel aastal peeti ilusti vastu, olen veendunud, et sel aasta ka. Pealegi, kus on kirjas, et sporditegemine on lõbus ja lihtne?"

Võrkpallikoondise järgmine EM-valikmäng on reedel Rumeenia vastu.