SUURED AMBITSIOONID: Mustanahaliste meeste elu Lasnamäe kanali veerel pole meelakkumine, ent Ofosu Appiah suudab seal säilitada rõõmsat meelt ning pühendub 100% jalgpallile.Foto: Alar Truu
Jalgpall
23. september 2016, 04:00

Rassismi kiuste Lasnamäele jäänud Ghana keskkaitsja unistab Barcelonast (53)

Rassistlikud Lasnamäe elanikud oleksid peaaegu oma kodukandi tippjalgpalliklubile FC Infonetile hooaja eel karuteene teinud. Nimelt ei sobinud mõnele mehele Ghanast pärit keskkaitsja Ofosu Appiahi nahatoon, mis tipnes sellega, et klubi nägi kurja vaeva, et veenda meest kohvreid taas lahti pakkima ning ebameeldivale intsidendile vaatamata Eestisse jääma.

Sestap pole ime, et küsimus, „kuidas sulle elu Eestis meeldib?“ muidu rõõmsameelse ghanalase pisut kohmetuma paneb ja ta vaid moka otsast „hästi“ poetab.

Lasnamäe pole ju eestlastegi seas teab, mis populaarne elupaik. „Mind hoiatati, et see pole parim elukoht, aga kui liigun marsruudil kodu-trenn-kodus, siis mul ei teki probleeme,“ teab koos kaasmaalase Draman Haminuga Paekaare tänava üheksakordses hoones elav Appiah.

Õpib tippmängijate pealt

Vähemalt jutu järgi ei näi säärane elukorraldus ghanalasele probleeme valmistavat. Tema praegune elu keerleb niikuinii 100% jalgpalli ümber. Kui ta parasjagu ise Infoneti särgis ei madista, vaatab ta tippvutti, et õppida. Eelkõige Sergio Ramose (Madridi Real), Pepe (Madridi Real) ja John Terry (Chelsea) mänge.

Ofosu Appiah vaatab järjepidevalt tippkeskkaitsjate, eelkõige Sergio Ramose mänge, et sealt üht-teist kõrva taha panna. Foto: Alar Truu

„Õpin neilt palju,“ sõnab Appiah, kelle absoluutne lemmik on Ramos. „Nad ründavad alati palli. Nad ei vali kohta, vaid lihtsalt ründavad. Üritan teha sama. Enne neid meeldis mulle [Alessandro] Nesta. Ta oli kiire, kartmatu ja jõuline.“

Kuigi pass reedab Appiahi vanuseks 26, usub Amsterdami Ajaxi akadeemias vutihariduse omandanud Aafrika mees siiralt, et võib veel ühel päeval oma lemmikklubi FC Barcelona särki kanda. „Pean keskenduma, kõvasti töötama ja õigeid valikuid tegema,“ sõnastab ta edu valemi. „Barcelona on mu lemmik, sest neile meeldib palli hoida. Nad mängivad nii, nagu ma isegi tahaksin mängida. Usun, et saaksin seal hakkama.“

Eesti meistrivõistluste lõpuni jääb mõne erandiga kuus vooru. Infonet jagab enne tänaseid-homseid mänge FC Levadiaga esikohta. Ja Appiahi roll selles, et lasnamäelased endiselt klubi ajaloo esimese meistritiitli võitluses täiega sees on, pole pisike.

Ofosu Appiah. Foto: Alar Truu

Ligi kahe miljoni elanikuga Kumasi linnas üles kasvanud rõõmsameelne mängumees on õhukuningas nii enda kui vastase trahvikastis. Ta tugevdab Infoneti kaitset ja teravdab rünnakut (vajadusel saadab Aleksandr Puštov ta lõpuminutitel tipuründajaks). Tema kuus löödud väravat tegid veel suve hakul silmad ette kogu klubi edurivile, kuid suvel oli ta pisut kimpus tervisega ning viimaste kuude jooksul pole väravalisa tulnud.

„Eesti tundub vahel, et mäng on treening“

Kui eelmised kolm hooaega Riia Skontos pallinud keskkaitsja statistikasse süübida, ilmneb kaks asjaolu: 1) ta on Infoneti kasuks löönud 19 mänguga kaks korda rohkem liigaväravaid (6-3) kui Skonto eest 39 kohtumisega; 2) samas teenib ta Eestimaal ka märksa enam kaarte (11 kollast ja 2 punast; kogu Skonto karjääri vastavad arvud on 7 ja 2).

„Lätis olid mul isiklikud probleemid, klubis olid rahamured, see rusus meid. Enne mängule minekut oli mul pea alati muremõtteid täis. Aga siin saan ainult jalgpallile keskenduda,“ selgitab Skontoga teoorias kolm, kuid praktikas kaks hõbemedalit võitnud Appiah väravasoone leidmise tagamaid.

MÄNGUHOOS: Ofosu Appiah (vasakul) on Infoneti kaitseliini vajalik lüli. Pildil jälitab ta Damiano Quintierit (Nõmme Kalju). Foto: Stanislav Moshkov

Ka teenitud kaartidest on tal oma nägemus: „Eesti liiga on teistest erinev. Kohtunikud arvavad, et kui lähed jõuliselt kahevõitlusesse, oled sa teistele ohtlik. Aga minu arust on jalgpall meeste mäng, mitte tüdruksõbra, ema või väikevennaga toksimine. Arvan, et kohtunikud pole minu vastu õiglased.“

Ent õigusemõistjate vilistamisstiil pole Appiahi silmis siiski kõige kummalisem nüanss Eesti liigajalgpalli juures. Ghanas – kus jalgpall on spordiala number üks, kaks ja ilmselt ka kolm – üleskasvanud meest hämmastab see, mis toimub meie tribüünidel. Või õieti see, mida seal ei toimu… Ehk jutt käib kahvatutest publikunumbritest (hooaja keskmine 258, Infoneti kodumängude keskmine 224 inimest).

„Ghanas on pealtvaatajaid ülipalju. Nad mängivad trummi ja laulavad. Kui staadionil pea tõstad, siis on vau! Seetõttu pole variantigi, et sa ei anna endast kõik. Eestis tundub mulle vahel, et mäng on nagu treening. Tribüünidel on paarkümmend inimest, see tõmbab vaimu maha. Pean sellega toime tulema, seepärast kujutan vahel ette, et meie fänne ei lubata staadionile,“ kirjeldab Appiah.

Appiahit võib mängimas näha täna õhtul kell 19 Lasnamäel, kui Infonet võõrustab Premium liiga 31. voorus Pärnu linnameeskonda.

Ofosu Appiah arvab, et jalgpallur on artist. Foto: Alar Truu

Ofosu Appiah…

  • …suhtleb oma perega iga päev, peamiselt telefonitsi (mistap küündivad ta telefoniarved vahel mitmesaja euroni). Tal on vanem vend ja õde.
  • …omab sugulasi nii Londonis, Saksamaal kui Belgias.
  • …vaatab lõbu pärast filme ja jäähokit. „Mänginud ei ole, küll aga külastasin Riia Dünamo mänge.“
  • …armastab räppmuusikat (eriti 2Paci) ja magamist. „Ma magan palju!“
  • …arvab, et jalgpallur on artist. „Kõik inimesed ei tule staadionile jalgpalli, vaid näiteks oma lemmikmängijaid vaatama. Püüan alati midagi erilist pakkuda, et neid õnnelikuks ja rõõmsaks teha.“
  • …esindas paar korda enne 2010. aasta MMi Ghana A-koondist, kuid ei sõitnud finaalturniirile. „Ma ei pikendanud Asante Kotokoga (Ghana edukaim sats) lepingut, mistõttu hoolitsesid nad selle eest, et ma koondisesse ei pääseks. Hämar värk.“