Argo Meresaar: tippu jõudmiseks peabki palju ohverdama! (1)

"Lõppkokkuvõttes võib ikkagi öelda, et täitsime eesmärgi ja jõudsime kahe parema hulka. Viie aasta pärast ei mäleta keegi, kuidas see lõpuks tuli," sõnas vigastuse tõttu sel suvel koondise mängudest eemale pidanud jääma Juhkami. 

"Ega siin meie omadele midagi rõõmustavat polnud, aga eks tugevamatel on ka natuke õnne. See, et Makedoonia Rumeeniat võitis ja Tšehhi meie vastu teise ešeloniga tuli, ongi märk sellest," kirjeldas esimesi emotsioone endine Eesti koondise diagonaalründaja Argo Meresaar.

"Eilse mängu eel oli näha, et Eesti meeskonna kehakeel ja häälestatus oli hoopis teistsugune. Mehed oli vägagi valmis võitlema," avaldas ta koondisele kiitust, et lõpuni usuti. 

Küsimusele, miks asjad üldse nõnda nugade peale läksid, kumbki mees täpselt vastata ei oska. Küll aga usuvad mõlemad, et probleem oli pigem vaimne.

"Võib-olla me mõtlesime liiga palju vaid Tšehhi peale ja liiga vähe teistele. Peale esimest nädalavahetust oli näha, et Makedooniast ja Rumeeniast on meie mängutase tegelikult parem. Sellepärast ehk valmistutigi rohkem tšehhidega mänguks ja sellepärast poldud valmis selliseks võitluseks nagu kahes esimeses mängus vaja oli," lahkas Juhkami ebastabiilse turniiri põhjuseid.

"Kui juba Rait Rikberg, kellel tavaliselt ikka midagi öelda on, ütleb korduvalt, et ta ei oska midagi kosta, siis mina veel vähem. Ega mina ei tea, mis Poolas laagriski toimus ja kui raske või kerge seal oli," lausus Meresaar. 

Lublinis ligi kuu aega väldanud laagri potentsiaalselt mõju tunnistab nii Juhkami kui ka tartu Bigbanki abitreener Meresaar. 

"Kindlasti võib sellel oma roll olla. Enamus mängijatest lähevad jälle otse klubi juurde ja eks kõik soovivad oma lähedastega koos olla, eriti välismängijad, kes väga kodus olla ei saa. Aga üksteisest ära väsimist pigem polnud," ütles 28-aastane nurgaründaja. 

"Usun, et mängijad ootavad endilt kindlamat ja paremat esitust. Ilmselt arvatakse, et nende mänguklass on nii palju tõusnud, mis on ka tõsi. Kui aga välja ei tule siis on ka pettumus suurem, mis lõppkokkuvõttes trotsib mängu," kirjeldas Juhkami pingeid, mis koondislased endale ehk veidi ise loonud on. 

Meresaar kinnitab samuti, et meeskonna tase on aastatega kahtlemata tõusnud ning järgmise sammu tegemiseks peabki vahel ka raske olema. "Meenutades oma mängijaajast, siis isegi need mehed, kes pidid olema Pärnus laagris, olid treeningtsükli alguses hirmsas vormis. Kui aga mängud hakkasid kätte jõudma, siis väsisid nad võõrsil olemisest ja hotellis olemisest ära."

"Need, kes saavad kodus olla ja ei pea selles rutiinis olema, nendel on kindlasti eelis. Aga see on paratamatus, kui Eesti koondis on selline nagu ta on, selle peatreeneriga. Kui need asjad nii poleks, siis ei oleks ka sellist peatreenerit ja oleks kõik asjad teistmoodi."

"Võib-olla alguses on seda raske taluda, aga kui sa seda aastast-aastasse teed siis harjud lõpuks ära ja saad paremaks. Mõnes mõttes on see justkui arenguetapp - selline rutiinitaluvus teises keskkonnas teeb mehi lõppkokkuvõttes tugevamaks. Võib-olla, et päris maailma tippu jõuda, tulebki see etapp läbi käia," toetas 36-aastane endine diagonaalründaja koondise peatreeneri Cretu meetodeid. 

Otsustava heitluse eel Lätiga usuvad mõlemad, et Eesti võiks veidi tugevam olla, kuid väljakul võivad asjad kujuneda ka teistmoodi. Lõunanaabrid tulevad meile kindlasti isukalt kallale. 

"Eesti lõpetas iseenesest turniiri positiivselt, samas ka Läti. Mõlemad meeskonnad tulevad hea tooni pealt. Edetabeli järgi peaks Eesti eespool olema, aga võib-olla on lätlastelt tagantpoolt tulijana väike eelis," arutles Meresaar. 

Ta lisab: "Kõik ootavad Eestilt justkui EM-ile pääsemist, Läti seal lähiaastatel pole olnud. See võib meile panna pinged peale ja lätlastel on natuke lihtsam." 

"Lätiga on alati rasked mängud olnud. Neil on kõvasti seda tõestamist, sest viimastel aastatel on räägitud, et Eesti on justkui neist mööda läinud," hindas Juhkami hetkeseisu.

"Nende sidemängija ja diagonaalründaja on väga korralikust klassist. Kui nad peaksid mängu käima saama, siis saab nendega väga raske olema. Tahaks uskuda, et Eesti koondise tase on kõrgem kui Lätil, aga sellises play-off mängus ei tea kunagi," vaagis nurgaründaja meeskondade võimalusi. 

Juhkami lisab, et tegelikult on võrkpallifänni elu palju pingelisem, kui mängijal platsil olles. "Minul, kui seekordsel kõrvaltvaatajal, on palju raskem seda asja jälgida. Meeskonnas ja platsil olles tundub kõik loomulikum. Saan väga hästi nendes fännidest aru, kes mängu kõrvalt jälgivad ja justkui tahaksid ise appi minna, kui asjad ei suju."