Liigume
6. oktoober 2016, 11:06

Uriinipidamatuse vastu saab abi

Uriinipidamatust võib esineda suuremal või vähemal määral, mõnest tilgast kuni kogu põie tühjenemiseni. Probleemi saab enamikul juhtudel ravida ning kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti parandada. Probleemile on olemas mitmeid lahendusi. Julgustame teid tulema Inkotuppa tasuta nõustamisele.


Uriinipidamatuse põhjused võivad olla erinevad:

■    haigus (Parkinsoni tõbi, neuroloogilised haigused, diabeet),

■    liikumispuue,

■    sünnitus ja menopaus,

■    kõrge iga.

Naised kannatavad rohkem
Uriinipidamatust esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel – iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Uriinipidamatuse all kannatavate naiste arv suureneb sünnituste arvuga – ligikaudu 10 protsendil naistest, kes on sünnitanud kolm last, esineb uriinipidamatust. Neli last sünnitanud naiste hulgas on protsent kasvanud 15ni ja see suureneb iga sünnitusega. Uriinipidamatus sageneb tuntavalt raseduse ajal ja sünnituse järel. Meestel esineb uriinipidamatust vähem kui naistel, samas aga sageneb inkontinents ka meeste hulgas vanuse kasvades (seoses nt eesnäärmega). Ka suhkruhaigus ja ülekaal on uriinipidamatust soodustavad tegurid.

Tihti saab abi harjutustest
Uriinipidamatuse ennetamine saab alguse juba lapseeas ja selleks tuleks kõigepealt välja kujundada õige põie tühjendamise harjumus. Laps peaks õppima end potil lõdvestama ja selleks on abi näiteks poti ette tõstetud jalatoest.

Põie- ja vaagnapõhjalihaste harjutused (Kegeli harjutused) aitavad uriinipidamatust ennetada ja kontrolli alla hoida. Aga harjutuste tegemine nõuab järjekindlust, tulemuse saavutamiseks on vaja vähemalt 6 nädalat järjepidevust.

Vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks pingutage lihaseid 1-2 sekundit ja lõdvestage koos väljahingamisega. Pikendage pingutuste kestust 10 sekundini ning tehke nii 10 kokkutõmmet. Lisaks tehke ka mõned kiired kokkutõmbed. Harjutuste info leiate meie kodulehelt.

Uriinipidamatusega tegelevad Eestis paljud spetsialistid: perearstid, günekoloogid, uroloogid, neuroloogid, ämmaemandad, füsioterapeudid ja kontinentsinõustajad.

Soovitav on abi küsida võimalikult vara ja kui ei tea, kust täpselt alustada, siis saab registreeruda tasuta nõustamisele inkotubades üle Eesti. Info www.kuivaks.ee